Sisu juurde
← Tagasi blogisse

Täiskasvanute päevahoid: mida teenuse tingimuste ja ettevalmistuse kohta täpsustada

Õpe, pere ja lemmikloomad

Täiskasvanute eest hoolitsemine on tugivorm, kus inimene veedab osa päevast järelevalve all või grupis ning tuleb õhtul koju. Seda kaalutakse siis, kui eakal sugulasel on raske üksi olla, puudega inimesel on vaja abi, tal tuleb pärast haigust tasapisi oma harjumuspärasele tööle naasta ning lähedased soovivad saada mitu vaba tundi. Ühesuguse nime taga võib olla sotsiaaltöö grupp, erakeskus, mitmetunnine eskort, toiduabi ja hügieeniteenus. Seega on kasulik, et me ei mõista eelnevalt ära mitte ainult hinda ja aadressi, vaid ka piire, teenuseid, ohutusnõudeid ja ettevalmistusi.

Eestis võivad tingimused sõltuda organiseerijast, kohalikust juhtimisest ja isiklikust olukorrast. Kui tegemist on sotsiaalteenustega, siis asjakohased nõuded ja tugivahendid kontrolli ametlikust omavalitsuse halduse veebilehelt või teenusepakkujalt. Need on küsimused, mis aitavad meil langetada otsuseid ilma liigsete oletusteta.

Kellele võib päevane täiskasvanuhooldus sobida?

Päevahoid ei ole ainult eakatele mõeldud teenus. See võib olla kasulik täiskasvanutele, kel on piiratud piirangud mobiliteerides, mälumuutustega inimesele, insuldi või operatsioonijärgsete muutustega, oma lähedastel kroonilise väsimuse korral. Mõnikord on kodus hooldajatel peamine ülesanne mitte arstiabi, vaid turvaline keskkond, seltsing, päevane tegevus ja paus.

Vormingud on ka erinevad. Grupitöö pakub vestlusi ja tunde, kuid mitte kõik ei ole rahul, et keegi on müras või suures grupis. Personaalne hooldaja pakub rohkem tähelepanu, kuid vähem sotsiaalset keskkonda. On hea ausalt vastata, mis on kõige tähtsam, kas olla tähelepanelik, seltsiv, abistav, puhkeruumide ja kõige muu suhtes.

Päevahoid ei asenda ööpäevaringset hooldust, tervisekontrolli ega ravi. Kui inimene vajab ravi, diagnoosi, alalist kontrolli, tuleks seda esmalt arstiga arutada ja kindlaks teha, millised teenused teatud olukorras on. Päevarühm võib olla osa plaanist, kuid mitte ainus lahendus.

Kui muutused inimese seisundis põhjustavad muret, võib sellest olla kasu ka üks teine vaimse tervise nõuandla — Mitte kui arsti abi, vaid kuidas arutada pingeid, hirme ja perekokkuleppeid.

Täiskasvanute päevahoid: mida küsida teenuste tingimuste kohta

Kõige ebameeldivamad üllatused tekivad siis, kui nad pole küsimust esitanud. Näiteks arvavad pereliikmed, et teenuste hulka kuulub lõuna, abi või meeldetuletus ravimitest ning et need on eraldi kokkulepped. Seepärast palu, et sa selgitaksid mitte ainult seda, mis on sees, vaid ka seda, mis ei ole sees.

Vorming, graafik ja hinnad

Küsi, kui pikk on päev, kas saad tulla poole päeva jooksul, milliseid päevi on võimalik veeta, kuidas muudatused on kooskõlas. Kontrolli, millal oled tagasi ja millal oled tagasi, kas sul on hilinemisreeglid, töö pühade ajal ja suviti. Kui vajad transporti, uuri välja, kes seda korraldab ja mida teha, kui auto hilineb.

On hea küsida grupi kohta: kui palju osalejaid, kui vana, kui vana, kui pikk on suhtlemine, kas on olemas alaline töökaaslane ja kuidas on asendatud. Kui inimene vajab teatud tempot või abi individuaalsetel tegevustel, siis küsi, kas see on võimalik või millistel tingimustel.

  • Mis on põhiteenused ja mis eraldi tasutakse?
  • Kuidas peaks maksma pileti, tühistamise või haiguse korral?
  • Kas on olemas proovikülastusi või lühike tutvumiskoosolek?
  • Kes vastutab inimese eest päeva jooksul ja kuidas temaga ühendust võtta?
  • Kas on võimalik muuta päevi ja päevi, kui hoiatad ette?
  • Millised reeglid kehtivad, kui inimene võetakse hiljem kinni?

Ära palu öelda täpset arvu artikli jaoks: hinded ja tingimused sõltuvad varustajast ja muutuvad. Oluline on saada kirjalik kirjeldus selle kohta, mille eest maksad ja kuidas lepinguid juurde tehakse. Kui keegi telefoni teel midagi lubab, siis korrake seda kas lepingus või kirjas.

Kontrolli, kuidas tarnija annab teada muudatustest: uus töötaja, remonditöölised, lühendatud päevad, tunnikeeld. Kui on olemas selge sidekanal ja eelnevalt teadaolev tegevuskord. See vähendab ärevust ja aitab planeerida oma lähedaste päeva.

Abi toidu, hügieeni ja ravimitega

Kontrolli, kas toit on sisse lülitatud, kas sa võid tuua toitu, nagu allergiad, dieedipiirangud ja religioossed reeglid arvestavad. Küsi, kus sa sööd, kes aitab, kui sul on raske mäluda või kui sul on raske oma mälumist hoida, ning mis juhtub, kui sa ei söö või kui sa unustad juua.

Eraldi on see hügieeni ja tualeti teema. Abi võib olla ka tualetiabist, mähkmete vahetamisest, riietega abistamisest, käte pesemisest ja menstruatsioonist. On tähtis mõista, kes aitab, kuidas eraklikkus tagab ja mida töötajad teevad, kui nad on ujedad või ei saa abi paluda. Kui sinu lähedased annavad ära hügieenitarbeid, siis uuri, kuidas neid hoitakse ja kasutatakse.

Ole ravimitega eriti ettevaatlik. Küsi, kas ravimid hoitakse ruumis, kas need meenutavad vastuvõtule tuletamist, väljaandmist ja selle kindlaks tegemist. Ära eelda, et töötajad peavad andma ravimeid või muutma oma määratud ülesannet. Kui keegi võtab ravimeid, on parem, kui ta lepib arstiga kokku ja registreerib teenusepakkujaga kirja teel: mida teha puudujäägil, halva tervise juures ja vajaduse korral lähedastega ühendust võtta.

Kui inimesel on midagi, millest ta ise ei räägi, siis valmista ette lühike memo. Näiteks võib ta tõusta püsti, kuulda ühte kõrva halvasti, karta valju heli või vajada meeldetuletust, et minna tualetti. Sellised üksikasjad aitavad töötajatel olukorda paremini mõista, kuid mitte asendada meditsiinilisi dokumente või ülesandeid.

Turvalisus, ligipääs ja hädaolukorrad

Kontrolli, kas on olemas ka uksi, lift, kaldteed, avaraid vahekäike, taskukohaseid tualette. Kui kasutad kõndimis -, ratastooli — või kuuldeaparaati, siis aruta eelnevalt, kas inimene saab ise liikuda ja kus abi vajatakse. Küsi, kuidas sisse- ja väljapääsud on korraldatud, et inimene ei eksiks ega lahkuks märkamatult.

On kasulik selgitada, mida tehakse kukkumise, moonutuse, teadvuse kaotuse, konflikti või ägeda haiguse puhul. Kas on olemas esmaabikarp, kes oskab esmaabi anda, kui kiirabi kutsutakse ja teatatakse sellest. Ära nõua töötajatelt ravi, mida nad ei ole teatanud, vaid uuri välja nende vastutuse piirid ja info edastamise järjekord.

Küsi, kuidas teatatakse sündmustest ja muudatustest: kas helistamine, sõnum, päeviku kirjutamine või koju naastes. Kui inimene ei kuule või ei räägi hästi bändi keelt, siis uuri, kuidas suhtletakse. Samuti tasub mõista, et tänavail, suitsetamisel ja reisidel on omad tagajärjed.

Mida enne esimest päeva ette valmistada

Ettevalmistused algavad infoga, mitte kotiga. Mida paremini inimesed oma vajadusi kirjeldavad, seda vähem improviseeritakse esimesel päeval. Samuti ei pea sa andma edasi kõike, mida sa vajad, vaid kontrollima, millised andmed on vajalikud ja kuidas neid hoitakse.

  • Lühike meelespea inimese kohta: kuidas teda kohelda, mis rahustab teda, mis talle ei meeldi, kuidas ta abi palub.
  • Perearstid ja lähedased kontaktid, kui nad on nõus sellise info edastama.
  • Info allergiate, ravimite, toidupiirangute ja mobilitatsiooni kohta on summas, mida nad vajavad.
  • Varuriided, kingad, hügieenivahendid, prillid, kuuldeaparaat, kui neid päeva jooksul vaja läheb.
  • Dokumendid ja kokkulepped, mida teenusepakkuja loetleb, on kõik puudulikud.
  • Sideplaan: kes võtab ära, kes vastab telefonile, mida teha, kui keegi jääb haigeks.

Ole ettevaatlik tundliku infoga. Tervise- ja puudeinfo on eriti tundlik teave. Selgita, miks neid vaja on, kellel on ligipääs, kuidas neid hoitakse ja kas neid saab piirata minimaalselt. See ei ole õigusabibüroo. Kui on kahtlusi, kontrolli teenusepakkuja ja ametlik allikas reegleid.

Kui pereliikmed esindavad inimese huvisid või võtavad temalt ära kellegi teise dokumendi, küsi tarnijalt, millised on tema tõendid. Ära looda suusõnalisele „me teame, mis olukorras te olete”, vaid püüa eelnevalt kindlaks teha, kuidas on kokku lepitud.

Valmista inimest ette emotsionaalselt. Öelge, kuhu ta läheb, kes teda kohtab, kui te tagasi tulete. Kui ta ei kannata ära võõrastes kohtades, võib alustada lühikestest koosolekutest ja aega juurde tõmmata. Ära luba midagi, mis pole teenusega kooskõlas, näiteks seda, et oled kogu päeva läheduses.

Kuidas esimene külastus ja kohanemine edeneb

Esimene päev on parem mitte teha väga pikka aega, kui on võimalik alustada lühikese külastusega. Küsi, kas sa võiksid tulla koos minuga, vaadata ruumi, tutvuda oma töötajaga ja vaadata, kuidas päev läheb. Vaatlus aitab meil paremini mõista kui see, mida sa saidil kirjeldad: kus inimene istub, kuidas ta oma meelt lahutada ja kus ta saab puhata.

Selgita lihtsate sõnadega, kuhu ta läheb, kes teda kohtab ja millal ta kinni võetakse. Kui ta on mures, lepi kokku lühikeses külastuses ja ühendusepidamises. Ära luba, et ei ole temaga nõus. Näiteks helista teatud ajal või võta enne, kui reeglid seda lubavad.

Praktiliselt. Koosta üheleheküljeline memo: pöördumine, kontaktid, mis rahustavad, et see võib tekitada ärevust, nagu inimene palub abi, erivajadusi ja ravimeid. Näidake esimesel päeval tema töötajale, kus seda hoitakse.

Peale külastust ei räägita mitte ainult „meeldiv või mitte ”, vaid ka konkreetsetest üksikasjadest: kas müra on toimunud, kas inimene on saanud süüa, puhata või kas ta on aru saanud, kes teda kõnetab. Kui midagi ei sobi, siis on see põhjus küsimusi esitada, mitte aga kohe arvata, et tegu on halvaga. Mõnikord on vaja teistsugust vormingut, vähem kui tunnikest või rahulikumat gruppi.

Kui inimene keeldub jäämast, siis selgitage välja, miks. Hirm, valu, müra, tundmatu olukord või konflikt grupis nõuavad erinevaid otsuseid. Mõnikord võib olla abiks lühem külastus või tuttava kaaslasega seltsimine; vahel on vaja kaaluda mõnda teist võimalust. Kui keeldumine on seotud ägedate muutustega, on vaja meditsiinilist hinnangut.

Ära tee väljundit ühe päevaga, vaid ära ignoreeri korduvaid signaale. Kui inimene naaseb näljas, ülepingutatud või uute sinikatega, siis on põhjust rääkida oma töötajatega ja selgitada, mis toimub. Kirjalik tagasiside hoiab ära üksikasjad.

Tüüpiline hoolduse valik

Vead on harva seotud hooletusega. Sageli on põhjuseks kiirenemine ja soov see asi lõpetada ühe kõnega. Mõtle, mida tuleks enne lepingu allkirjastamist või esimest päeva teha.

  • Valida tuleb ainult hinna ja läheduse järgi. Odav variant võib olla vale, keel, kättesaadavus või grupi koostis; kallis ei pruugi tagada vajalikku vormingut.
  • Arvestada päevast hooldust tervishoiule. Kontrolli, millised ravitoimingud on seotud ja millised mitte, ja ära suuna töötajatele arsti määramist edasi.
  • Ära küsi, mis ei ole sees. Toit, transport, hügieeni, ravimid ja muud tegevused võivad olla eraldi tingimused.
  • Ära räägi allergiatest ega ravimitest. Isegi kui inimene paistab olevat iseseisev, on parem eelnevalt kokku leppida, kui ta on enne lõpetanud.
  • Ei kontrolli ligipääsu. Lävi, kitsas uks või lifti puudumine võib teha teenuse liiga ebamugavaks inimesele, kellel on piirangud mobility.
  • — Loota suusõnalistele tõotustele. Palu kirjalikke tingimusi, eriti kui tegemist on tasu, tagasivõtmise, tagasivõtmise ja vastutusega.
  • Ära plaani tagavaraks. Kes võtab inimese peale, kui ta jääb haigeks, ja mida teha, kui grupp on tehnilistel põhjustel suletud.

Teine suur viga on see, et me ei aruta olukorda inimesega. Isegi mälumuutuste korral on tähtis selgitada, mis toimub, ja võtta arvesse tema harjumusi. See ei garanteeri kerget kohanemist, kuid vähendab ka tunnet, et otsus on tehtud tema eest.

Oleks hea vaadata, kuidas töötajad küsimustele vastavad. Kui lihtsaid toidu -, WC — või ravimi kohta täpsustada, on see häire. Rahulik ja täpne suhtlemine on tähtsam kui ilus esitlus.

Korduvad küsimused päevahoiu kohta

Kas päevane täiskasvanute eest hoolitsemine on meditsiiniline?

Mitte tingimata. Erinevates kohtades võib olla see näiteks sotsiaalgrupp, päevakeskus, saatja või abimaja. Meditsiiniline ravi, diagnostika ja ravi on omaette valdkond. Küsi, millised ravitoimingud on ja millised mitte, ja kuidas tehakse hädaolukorras.

Mida ma ravimite kohta küsin?

Kontrolli, kas ravimeid hoitakse alles, meenutades vastuvõtule, kes ja kuidas seda tehakse. Ära arva, et see on teene. Kui keegi võtab ravimeid, lepi arstiga kokku ja küsi tarnijalt kirjalikke juhiseid. Aruta eraldi, mida teha, kui su annus on langenud või kui su enesetunne on halvenenud.

Kas võib tulla prooviesinemisele?

Küsi seda juba ette. Mitte kõigis kohtades pole proovivormingut, kuid võib paluda lühikest kohtumist, ruumi ja töötajat. Proovikülastusel on kasulik vaadata, kuidas tehakse kindlaks päev, kus inimene puhkab, kuidas ta sööb ja kuidas tema töötajad osapoolega suhtlevad.

Kuidas valmistada inimest ette esimeseks päevaks?

Selgita lihtsate sõnadega, kuhu ta läheb, kes teda kohtab ja millal ta kinni võetakse. Koguge kokku kõik kokku lepitud asjad: varuriided, hügieenivahendid, prillid, kuuldeaparaat, dokumendid ja kontaktid. Kui keegi on mures, lepi kokku lühikeses esimese külastuses ja selle suhtes, kuidas sa ühendust võtad. Ära luba midagi, mis ei ole varustajaga kooskõlas.

Mida teha, kui inimene keeldub jäämast?

Mitte surve all, vaid hoopis põhjuses: hirm, müra, tundmatu keskkond, valu, konflikt grupis. Arutage, kas te võiksite alustada lühema külastusega, tulla koos või muuta oma vormi. Kui keeldumine on seotud ägedate muutustega, on vaja meditsiinilist hinnangut. Mõnikord ei sobi päevane silmanägemine lihtsalt selleks, et kontrollida, kas see on normaalne, mitte ebaõnnestumine.

Mis paberid on vajalikud laste hoidmiseks?

Ühtne summa on olemas: tingimused sõltuvad teenuse ja olukorrast. Küsi eelnevalt, millised dokumendid on vajalikud, miks ja kuidas neid säilitada. Nad võivad paluda isikut tõendavat dokumenti, lähikontakti, terviseinfot ja nõusolekut andmete läbitöötamiseks, kuid ära anna seda ilma selgituseta edasi. Kui teenus on seotud kohaliku juhtimisega, kontrolli asja ametlikku veebilehte.