Subtiitrite koostamine: millised nõuded ja piirangud enne projekti algust kokku leppida
Subtiitrite ettevalmistamine algab projekti raamide, mitte lahtikrüptimisega. Kui sa ei otsusta eelnevalt, miks subtiitrid, kus videod on näha ja kes neid vastu võtab, võib isegi korralik töö nõuda muudatusi. Hea briff ei säästa aega mitte sellepärast, et seal on palju punkte, vaid sellepärast, et see vähendab ebakindlust enne seda, kui ehitaja on avanud monteerija või redaktori, kes on hakanud teksti valitsema.
Allpool on praktilisi küsimusi, mida oleks hea enne starti kindlaks teha. Ilma universaalsete numbrite ja «ideaalse standardi»ta sõltuvad seadistused väljaku, publiku, keele ja video eesmärkidest.
Mida teha enne subtiitrite ettevalmistamist
Esimene küsimus on määratud. Subtiitreid võib kasutada selleks, et olla kättesaadavad, et vaadata ilma helita, tõlkida, sotsiaalmeediasse, arhiivi või õppetöö jaoks. Iga juhtumi puhul ei ole tegemist mitte ainult tekstiga, vaid ka vormiga, aja mahavõtmisega ja selgitamise nõudega. Näiteks lühike vertikaalne video on kompaktne ning loengus on tähtis kasutada sõnu ja lugeda mugavalt.
Teine küsimus on publik. Kui videoid vaatavad keelekandjad, ei pruugi üks reeglistik tõlkida. Kui kaadris on palju erinimesid, otsusta eelnevalt, kes on sõnastiku taga. Kui projekt on kahekeelne, siis kontrolli, milline keel on tõlgitud ja milline keel on tõlgitud. Eesti publikul oleks hea eraldi arutada, kas Eesti versioon vajab kedagi, kes testiks Eesti, vene ja inglise keelt ning kas ühe faili vahel võib olla segatud.
Kolmas küsimus on väljak. Üks asi on see, et see on faili laaditud, teine on subtiitrid, mis on sisestatud pildi sisse, kolmas on subtiitrid. Iga valik on erinev, vormindus, kujundus ja redigeerimine. Mida varem selgub, et väljak aktsepteerib ainult teatud failitüüpi või ei toeta õiget teksti, seda väiksem on risk kogu projekti ümber teha.
| Parameeter | Mida salvestada | Miks see on vajalik? |
|---|---|---|
| Sihtkoht ja väli | Videote vaatamise koht, millistel seadmetel, kas on vaja suletud või sisseehitatud subtiitreid | Aitab valida vormingut ja ei vaidle pärast avaldamist välimuse üle |
| Töö tüüp | Transkriptsioon, tõlkimine, integratsioon, subtiitrid | Erinevatel töötüüpidel on erinevad redektsiooni sügavused |
| Keeled | Algkeel, keeleversioonid, mis kontrollivad igat keelt | Vähendab riski, et keelte ja mitteusaldusväärsete sõnade vahel tekib probleeme |
| Vorming ja ajastamine | Faili vorming, kaadrisagedus, ajakood, kodeering, liigutamisreeglid | Fail tuleb avada ja näidata õigesti väljaku serval |
| Režiim | Sõnavara, kiirkorraldused, spetsiifiline paus ja helid | Aitab salvestada projekti kogu stiili |
| Saadavus | Kas esitada helidele selgitusi, kõneldavate identifitseerida, määrata standardid | Eelvaade, kui palju tööd ja kui palju kontrolli vaja on |
| Õigused ja õigused | Kes omab faile, kus neid hoitakse, kes neid juhib. | Vähendab riski kaotada materjali ja ebamääraseid tehinguid |
| Vastuvõtt | Näidis, kontrollimiskriteeriumid, õiguse ja versioonid | Lubab vastu võtta tulemuse, mida on võimalik teha |
Brüffit saab kasutada selleks, et koguda eelnevalt vastused küsimustele, mis tavaliselt juba selle protsessi käigus esile kerkivad. See pole ankeet, et saada avaldus, vaid võimalus, et sa ei kaotaks kokkulepet kliendi, toimetaja, tõlkija ja monteerija vahel.
- Kus video avaldatakse ja kas väli toetab subtiitritega faili laadimist?
- Kas on vaja suletud subtiitreid, teksti või mõlemat valikut?
- Kas see on transkriptsioon, tõlge, kohanemine või lahtikrüptimine, et saada kätte oma kättesaadavus?
- Mis keeles on lähteraamat ja milliseid keeleversioone on vaja väljalogimiseks?
- Kas on olemas sõnu, nimesid, brändit ja termineid, mida ei saa muuta?
- Kas tekstid tuleb sõna — sõnalt edasi anda või on redikatuur loetav?
- Kes kontrollib teksti fakte, nimesid ja numbreid?
- Kes võtab töö vastu ja milliste kriteeriumide järgi?
Kui vastus ei ole fikseeritud, siis on ehitaja sunnitud ära arvama. Mõnikord lõpeb see kahjutu lahendusega, kuid sagedamini on see vaidlus selle üle, mida õigeks peetakse. Seepärast on parem pidada läbirääkimisi kas siis brüffingu või kirjaga, mitte jätta need suusõnalisse arutelusse.
Vormindus ja tehnilised piirangud
Tehniline osa algab failivorminguga. Subtiitritel on erinevad vormindid ja mitte kõigil pole samade võimaluste kogu. Kuskil on vaja stimuleerida, struktureerida, teha mõned rajad või teha erilisi silte. Ära vali harjumust kasutades vormingut, vaid esmalt kontrolli, mida väljak võtab ja kes parandusi teeb.
Suletud, sisseehitatud ja automaatsed subtiitrid
Suletud subtiitreid saab sisse ja välja lülitada. Põimitud saavad pildi osaks ega eraldu videost. Subtiitrid luuakse automaatselt platvormi või kõnetuvastuse teenuse kaudu ning neid saab redigeerida. Iga võimalus on piiratud: sisseehitatud tekst on pärast avaldamist raskem parandada, automaatne deðifreerimine võib nimedes ja terminites eksida ning suletud subtiitrid sõltuvad pleieri toetusest.
Kui projektis on mitu keelt, kontrolli, kas sul on vaja eraldi faile, eraldi radu või duplikaate. Kui video ilmub eri väljakutel, ei pruugi sama fail olla kättesaadav kõikjal. Vahel on lihtsam kokku leppida põhivormingus ja eraldi: iga väljaku puhul on konverteerimisreeglid.
Mida kontrollida mängijas ja väljakul
Enne tootmist tasub kontrollida mitte ainult subtiitrite vormingut, vaid ka subtiitrite käitumist ekraanil. Oluline on kaadrisagedus ja ajakoodid, teksti kodeerimine, reamurdmine, reapidamiskiirus, ekraani asukoht, videos vajalike elementidega ümberriietamine, mobiiliseadmete käitumine ja vertikaalne video. Täpsed väärtused sõltuvad projektist: universaalne seadistus, mis sobib kõigile, puudub.
Arutage eraldi, mida teha kõnega, mis sulgub, ja tekstiga kaadris. Kui kaks inimest räägivad samaaegselt, tuleb otsustada, kuidas seda teha: ühendada read, jagada need ajakaupa või kasutada märkmeid. Kui kaadris on märke, tiitreid või tähtsaid detaile, ei tohi subtiitrid neid sulgeda. See on tehniline nõue, mitte iluravi.
Taiming ei ole vaid repliigi algus ja lõpp. Oluline on see, kuidas subtiitreid liikumises loetakse: kas vaatajad näevad teksti, kas read vilguvad, kas nad võivad tekitada lõhesid seal, kus sõnad kõlavad kokku. Kui videos on kiire montaaž, on hea eraldi rääkida, mida teha lühikeste lausetega ja kuidas näidata pause. Kuna reegleid pole, siis jälgi testi ja vaata, kas see on ehtne.
Praktiliselt. Enne tootmist tuleb teha lühike testjupi, näiteks üks minut projektile omase kõnega. Sellel on kirjas vormindus, aja broneerimine, ümbersuunamine, kujundus ja redaktori töö. See tükk aitab leida piiranguid enne, kui nad täisvideosse jõuavad.
Kui tööandja pakub välja «standardseid» seadistusi, küsi, kust need pärit on ja kuidas seda sinu väljakult kontrolliti. Ühes muusikalis on hea välimus, kuid teises ei pruugi see toimida. Seepärast on päris seadme test palju kasulikum kui ühine lubadus.
Keel, residents ja kättesaadavus
Keeleotsused on mõeldud enne tööle asumist. Määra lähtekoodiks audiorada, skript, monteerija leht või lahtikrüptimine. Kui käsikiri on kõnest lahus, peame otsustama, mis on vaatajatele tähtsam. Kui videod tõlgitakse, kontrolli, kas originaalkeeles on olemas mõni tõlge või on vaja täielikku tõlget, mis annaks edasi kõik üksikasjad.
Redaktne poliitika mõjutab tulemust rohkem, kui sa arvad. Me peame kokku leppima, kas tekstid on sõna otseses mõttes edastatud, et täita sõnad, mis on täidetud pauside, naeru, muusika ja müraga, kuidas kirjutada nimesid, nimesid ja mõõtmeid. Kui videos esitatakse kõne, otsusta, kas salvestada või hoida neutraalset kirjastiili. Üks viis, kuidas seda materjali kasutada, on see, et see on lõbus video, teine.
Räägi iga päev oma naljade, iroonia ja kultuuriliste viidetega. Need võivad nõuda selgitust ja transkriptsioonis hoida nii, nagu on. Kui publik on segatud, otsusta, kas snoobid või muud märkused on lubatud. Neid üksikasju tasub arutada näidetel, mitte aga üldsõnaliselt.
Kui soovid saada piisavalt infot, siis ära räägi ainult tekstist, vaid ka ebamäärasest helist, kõneosavast, kõneosavast, muusikast ja tähtsatest helisignaalidest. See võib olla eraldi töökiht. Ära luba, et vastad teatud standarditele, enne kui oled kindlaks teinud, millist standardit või sisepoliitikat kasutatakse ning kes tulemusi kontrollib.
— Piiranguid. Kui projekt peab vastama ametlikule ligipääsu standardile, ei piisa vaid subtiitrite lisamisest silmale. Kontrolli, millist standardit või sisepoliitikat tööandja suunab, ning kontrolli, kas sinu standardid on õiged. Teatud tingimused võivad muutuda, kuid need võivad olla seotud väljaku ja sisuga.
Eesti kontekstis on kasulik eelnevalt otsustada, kes on eestikeelse versiooni keelekontrolli taga ja kas piirkondlikud võimalused on lubatud. Kui projekt sisaldab mitut keelt, ära sega redakti ja tõlget ühte etapisse. Kõigepealt tuleb see kinnitada, seejärel sõnastada. Kui sa ei tee seda, siis sa võid ringi käia.
Õigused, konfidentsiaalsus ja võte
Failiõigused ja ülekanded on parem kirja panna. Kui sul on lähtekoodid ja subtiitrid, kas sa võiksid teksti uuesti kasutada, kas võiksid autorile öelda, mis juhtub mustandite ja vaheversioonidega, siis on tegemist lepinguga seotud küsimustega. Kui olukord on keeruline, kontrolli seda juristilt: Artikkel annab üldjuhiseid, mitte juriidilist nõu.
Konfidentsiaalsus sõltub materjalist. Kui videos on isikuandmed, sisedokumendid, avaldamata intervjuud või äriinfo, siis nõustuge, kus on failid, kellel on ligipääs ja kuidas neid edasi antakse. Ära saada materjale vajadusel avatud kanalitele. Kui subtiitritele võib tulla isikuandmeid, võib töökord nõuda lisakontrolli; kontrolli seda oma organisatsioonis vastutava isiku käest.
Parem on ehitada see ümber proovi. Kõigepealt on see lühike osa ja seejärel kogu projekti reeglid. Põhimõte on sarnane näidiste kokkuleppimisele teistes tööstusprojektides: kõigepealt etalonis, siis seerias, nagu näiteks materjalis näidise keevitamine ja kokkuleppimine— Jah. Subtiitrite jaoks võib olla ka tüüpiline kõne, nimed, terminid ja suletud laused.
Kasuta võimalust jagada tehnilised ja toimetused. Tehniline vastus küsimustele: fail avatakse, ajavahemik ei liigu, tekst ei lõika ega stringid ei kata tähtsaid üksikasju. Reaktsionaalne on küsimus: tähendus on edasi antud, nimed ja mõisted ühtivad, stiil vastab brüffile, puudub lisatõendeid või tühikuid.
- Fail avatakse sihtmängijas ja sihtväljakul.
- Taiming klapib kõnega, ei ole selgeid ettevõtmisi ega mahajäämisi.
- Read ei lõika ega sulge filmi põhielemente.
- Nimed, terminid ja numbrid on kooskõlastatud sõnastikuga.
- Redakt on sama, mis brif, sõna-sõnalt või kohane.
- Kõnelejate helide ja identifitseerijate tuvastamine on tehtud vastavalt projekti reeglitele.
- Need on võetud kokkuleppitud versiooni, mitte suvalise mustandi sisse.
Kui videod muutuvad, märgi üles, mida uus versioon tähendab ja kuidas seda tehakse. Näiteks võib üks tükk asendada aja mahavõtmisega, uus heli võib aga nõuda uuesti ajaarvestust. Ilma sellise reeglita on lihtne hankida mitu sarnast nime ja mitte teada, milline neist on viimane.
Ära lükka ravi edasi enne viimast väljaannet. Realistide kontroll, sama muusikamängija ja vaatajate jaoks vajalik teema aitab probleemi varem märgata. Kui subtiitrid laaditakse mitmesse kohta, on parem, kui iga subtiitrid on eraldi: failinõuded ja väljanägemine on erinevad.
Korduvad küsimused
Millised on subtiitrite ettevalmistused?
Vajada videoid või sellele viiteid, väljaku infot, subtiitrite eesmärki, lähteteksti ja tõlkekeelt, vormindust, ajapikendust, sõnastikku, regenereerimist ja suunamiskriteete. Kui on olemas käsikiri või montaaž, tuleks need edasi anda: need aitavad tuvastada nimesid ja termineid.
Kas subtiitreid saab teha automaatseks lahtikrüptimiseks?
Võid kasutada automaatset lahtikrüptimist mustandina, kuid seda tuleb kontrollida. Kõne äratundmine võib olla vale nimedes, terminites, numbrites ja ka siis, kui kõne on kinnistunud. Kui projekt nõuab täpsust, on automaatne tekst parem kui valmisolev tekst.
Mis on tähtsam, kas sõna — sõnaline või lugemine?
Oleneb ülesandest. Intervjuu, juriidilised materjalid või väljaõpe võivad olla kõnele lähenemiskatsed. Lühikeste reklaamide ja reklaamide puhul on palju olulisem lugeda. Otsuse võib paremini kirja panna kui brifis ja näidata, et toimetaja ei tohiks kahe suvalise lähenemisviisi vahel valida.
Kas iga keele puhul on vaja eraldi faili?
Tavaliselt küll, aga see sõltub. Mõned platvormid kasutavad mitmeid keeleradu, teised aga ainult üksikuid faile. Kontrolli eelnevalt allalaadimise vormingut ja reegleid ning otsusta, kes kontrollib iga keeleversiooni.
Kuidas subtiitritega toime tulla?
Kontrolli faili sihtmängijas, kontrolli aegumise, nimede, mõistete ja numbrite järgi, hinda reamurdmisi ja teksti asukohta. Kontrollige eraldi residenti ja helide kohta, kui neid vaja on. Parem oleks lühike proov eelnevalt kokku leppida ja kogu projektiga arvestada.
Mida teha, kui video muutub?
Lepi kokku, kuidas on võimalik, kes või mida nimetatakse viimaseks failiks. Kui kõne — või montaažikeelt muudetakse, võib see nõuda ülearvestamist. Uus versioon on parem samade kriteeriumide järgi võtta.
Vaata kataloogi: Subtiitrite koostamine