Eesti keel: kuidas esimeseks kohtumiseks valmistuda ja hinnata spetsialisti lähenemist
Eesti keele õppimine on sageli mõeldud selleks, et õppida ära mingi praktiline eesmärk: kolimine, töö, õppimine, sugulastega suhtlemine või dokumentidega läbimine. Esimene kohtumine õpetaja või kooliga ei ole eksamid ega «võimetest». See on tagasihoidlikum ja kasulikum: mõista, kas eesmärgid on kooskõlas sellega, mida sulle pakutakse, ja kas sul on mugav töötada sellise isikuga.
Hea ettevalmistus esimeseks kohtumiseks säästab kuid. See ei nõua keeleoskust ega lisamaterjali, vaid lihtsalt vasta mõnele küsimusele, võta kaasa lühike nimekiri oma ülesannetest ja valmista õpetajale ette 5–7 küsimusi. Allpool on praktilisi küsimusi, mida enne tundi läbi mõelda, kuidas formaade võrrelda ja milliseid märke on vaja, et näha, kuidas me esimese õppetunni peale seda liigume.
Eesti keel: mida defineerida enne esimest kohtumist
Õpetaja alustab peaaegu alati vestlust küsimusega, miks keel sulle meeldib. See ei ole formaalsus, vaid see sõltub nii õpikust kui ka grammatikast ja koduste ülesannete arvust. Mida täpsemalt sa eesmärgi sõnastad, seda vähem aega kulub proovide tegemiseks.
On kasulik jagada sihtmärke kolme tasandi võrra. Esiteks on olukord kriitiline: tervitame, selgitame poodi, apteeki, posti, mõistame trepikoda. Teine on kas töö — või õppetöörühm: lugeda dokumente, kirjutada kirju, osaleda koosolekutel või osaleda tundides. Kolmas on ametlik: saada kinnitust, et dokument on vajalik protseduuriks. Need kolm eesmärki annavad erinevad oskused ja õpetaja ehitab programmi erinevalt.
On hea oma ajaressurssi ausalt hinnata. Mitte «tahan iga päev õppida», vaid tegelikult: mitu tundi nädalas võid oma töö ja töö kahe kuni kolme kuu jooksul kokku leppida. See on kõige tavalisem põhjus, miks tunni aja jooksul kooliaeg lõpeb.
Mõned sõnad keele kohta, et ootamine oleks realistlik. Eesti on soome-Soome valsi- ja soome keelte grupp, mis on soome, mitte vene- või inglise keele sugulane. Traditsioonilised kirjeldused räägivad umbes poolteist tosinat pagejamaja, mis hirmutab uusi rohkem kui arvatakse, et enamik langemisvorme on valmistatud, mitte aga välja mõeldud. Pole olemas grammatikat, pole ka mingit tulevikuvormi, mis tihti on kontekstist selge. Kuid see nõuab palju tähelepanu, samuti ka seda, et oleks täishäälikuid, konsonante ja sellega seotud sõnu ning et need oleksid omavahel kooskõlas. Kirjas on ladina keeles u, u,ö, u, u, u, г ja 3.
See kõik tähendab lihtsat asja: esimesed nädalad on rohkem helidest, vormidest ja väikestest lausetest kui «õigest grammatikast». Kui õpetaja lubab kuu aja jooksul vaba keelt nullist, on tal põhjust esitada konkreetseid küsimusi, mitte rõõmu.
Kuidas valmistuda esimeseks kohtumiseks
Materjale pole vaja, kuid mõned asjad on mõeldud selleks, et hoida neid käepärast nii otseses kui piltlikus mõttes:
- eesmärgi selgitamine ühes või kahes lauses: „Teenimisvaldkonnas töötamiseks vajalik,»„ Ma tahan lugeda dokumente ja rääkida naabritega”, „vajab töötaseme kohta konkreetset tunnistust”
- Realine graafik: päevad ja ajad, mil sa tõesti oled vaba, ja kui palju aega oled valmis koduste ülesannete peale kulutama;
- teavet varasema kogemuse kohta: kas oled õppinud keelt, mida sa oled kasutanud materjali, mis ei ole õnnestunud;
- eelarve mõiste: mitte kindel summa, vaid vahemik, mida oled valmis arutama, et mitte raisata kohtumist vestlusele, mis ei klapi;
- nimekiri oma eelnevalt kirja pandud küsimustest – osa neist unustatakse koosolekul;
- teavet selle kohta, kas vajad taseme dokumenti ja kes seda nõuab: kui soovid, siis küsi selle organisatsioonilt, millised tõendid selle kohta on, ja mine õpetaja juurde.
Kui õpid keelega paralleelselt midagi muud, näiteks õpid selgeks programmi või kutsekursuse, on kasulik eelnevalt välja mõelda, kuidas seda koormat tasakaalus hoida. Loogika esimeseks kohtumiseks spetsialistiga on põhjalikult läbi uuritud õppetöö abi: Samad põhimõtted – eesmärk, ajakava ja küsimused – töötavad ka keeleõppes.
Õppevormingud: kuidas võrrelda esimese kohtumiseni
Vormindus mõjutab õpetajat sama palju kui tulemust. Mitmekülgset võimalust ei ole: intensiivne vestlusklubi aitab ja segab teist, kuid vaiksed ja vaiksed, raske grammatikaga tegevused annavad ühele baasi ja teisele ei ole teist motiveeritud.
Praktiliselt on sinu eesmärk rääkida argielu olukordades, otsi formaadi, kus on palju suulisi oskusi. Kui eesmärk on dokument ja kirjavahetus, on vaja formaadi, kus tekst on korras. Kui oled valmis vormima oma õpetajat, siis küsi temalt, kas ta on töötanud selliste ülesannetega ja kui palju ta valmistab.
| Vorming | Kellele tavaliselt sobib | Mida tähele panna |
|---|---|---|
| Isiklikud tegevused | Neil, kel on ebastabiilne ajakava, kitsas eesmärk või tugev hirm rääkida | Kui palju aega kulub selles tunnis just sinu kõnelemisele; programmi ülesehitus sinu eesmärgi järgi |
| Väikegrupp (2–4) | Need, kes vajavad elusat kõnet ja välist motivatsiooni | Kas osalejate arv on ühtlane; kui palju minutiid on igaühel võimalik rääkida |
| Suur grupp või kurss | Neile, kes tahavad süsteemi ja on valmis liikuma üldkiirusel | Grupi suurus, õppesagedus, kas on võimalik esitada küsimusi väljaspool üldteemat? |
| Võrgusolekud | Neile, kes elavad kõrvallinnas või sõidavad palju ringi | Side- ja platvormi kvaliteet; materjalide organiseerimine ja ülesannete kontrollimine |
| Vestlusklubi või praktika | Neil, kellel on juba baas ja kes vajavad põgenemist. | Kas tase vastab; kas koosolek muutub vene keele loenguks |
Õpetajate ja koolide hinnad ja tingimused erinevad ning selles artiklis ei viidata neile, keda sa vaatled, vaid võrdle neid konkreetsete tingimustega ning selgita, mida see maksab – materjali, koduste ülesannete ja ümbertöötamisega. Eraldi küsi tagasivõtmise ja edasikandmise kohta: see on tavaline arusaamatuspunkt.
Küsimused õpetajale esimesel kohtumisel
Esimene kohtumine on vastastikune kontroll. Sa ei pea kohe nõustuma, õpetaja aga võib sulle oma vormindit pakkuda. Et vestlus oleks sisuline, vali eelnevalt küsimused, mis on sulle tähtsad. Loogika on siin ärikohtumiseks väga lähedal: mida täpsem on küsimus, seda parem on vastus – see on kogu artikkel, kus käsitletakse seda, kuidas seda teha. töövestluseks valmistumine.
- Mis programmi või õpikuga sa tegeled ja miks sa selle valisid?
- Milline on tüüpiline tegevus, kui palju selgitusi selles on, kui palju kõnet, kui palju auditeerimist?
- Kuidas sa saad teha kindlaks, et sa ei õpi midagi peale koduste ülesannete?
- Kui palju aega kodus kulub ja mida teha, kui seda pole piisavalt?
- Mis siis, kui ma puudun tunnist või mõneks nädalaks?
- Kas oled kunagi töötanud minu eesmärgiga ja mis on tavaliselt nende õpilaste puhul raskusi tekitanud?
- Kas ma vajan tasemedokumenti ja kui jah, mida te saate öelda sellise kontrolli kohta?
- Kuidas te ehitate esimesed neli tundi, et ma näeksin esimest tulemust?
On kasulik küsida ka ühe avaliku küsimuse: „Mida ma peaksin tegema enne järgmist õppetundi, et alustada? ”, mis näitab, kui suunatud on õpetaja konkreetsetele tegudele, mitte aga ühisetele lubadustele.
Kuidas hinnata, kuidas me reageerime pärast esimest õppetundi
Esimene tegevus on harva väga ilmne: osa ajast kulub tutvumisele ja taseme määramisele. Siiski on mõned signaalid pärast tundi näha. Hinda, et sa ei meeldi talle, vaid et kolm võimalust on kokkulangevus: selgitamine, oma kõne arv ja järgmine samm on selged.
Selgitamise ja struktuuri arusaadavus
Hea märk on see, kui sulle antakse teada, miks teema on tähtis, ning seda näidatakse lühikese näitena, mitte aga kogu reeglina. Halb märk on see, kui sa ei saa oma sõnadega öelda, mida sa just õppisid. Teine hoiatus: kas õpetajal on mõni ülesanne ette valmistatud ja kas ta salvestab, et oled juba läbinud? Suulised kokkulepped unustatakse mõlemalt poolt.
Kontrolli eraldi, kuidas sa vead lahendad. Sul on vaja õpetajat, kes parandaks sind nii, et sa ei kaotaks soovi öelda: märgib üles võtmevea, aga ei katkesta igat sõna. Kui kogu õppetund on läbitud režiimis, „ütles, parandatud, ütles uuesti ”, ja kui sa ei ole veel rääkinud, küsi otse, kuidas seda veakorda tehakse.
Kui palju sa ise räägid
Õpetaja ütleb tavaliselt, et ta selgitab ja näitab näidiseid. Kuid teie kõne peaks olema väga oluline. Lihtne viis seda kontrollida on meenutada, milliseid sõnu sa ise oled öelnud, mitte aga korrata õpetajat. Kui sul pole midagi meenutada, küsi järgmisel korral rohkem lühikesi dialooge ja korda ettevalmistatud konstruktsioone.
Teine võimalus on see, kas kasutada tunnis kõneviisi ja lühikest heli, mitte ainult õpiku teksti. Eestit on raske mõista, kui ta on pikk ja osavad, ja ta on parem õpipoiss esimesest tunnist, mitte aga «baas».
Temperament ja pinge: kas see on kooskõlas sinu eluga?
Pärast esimest õppetundi hinda oma koduseid ülesandeid. See peab olema tugev ja läbi katsutud: konkreetsed harjutused, lühike heli, mõned fraasid õppimiseks. Kui sul on võimalik teha koduseid töid kohe pärast seda, kui oled selle ära valinud, siis ütle seda ka teisel kohtumisel. Õpetaja, kes reguleerib koormust vastavalt sinu ajakavale, töötab tavaliselt paindlikult.
See on ka vastupidine olukord, sest koduseid ülesandeid pole ja kõik jääb alles ainult õppimisele. See on teatud eesmärkide jaoks tööline, aga siis on edusammud aeglased, ja see on väärt kokkuleppe tegemist, mitte kahe kuu pärast.
Kui otsid endale uut õpetajat
Kui oled ühe tunni jooksul oma spetsialistist lahti öelnud, on tavaliselt vara, kuna esimene õppetund ei ole eriti hea. Aga on olukordi, kus vahetus on õigustatud. Esiteks ei vastata sulle otsestele küsimustele programmi kohta ning seejärel pakutakse sulle abi, et sa lihtsalt protsessi usaldaksid. Teiseks, tulemused, mida ei saa etteteatamise eest saada. Kolmandaks, sinu tempo või varasemad kogemused kahandavad su väärtust. Neljandaks, sa küsid korduvalt sama muutust (suurem kõne, väiksem grammatika, muud materjalid), ja seda ei juhtu.
Aga ära muuda õpetajat, kuna esimesed nädalad tunduvad aeglased. Alguses kulub palju aega helidele, lugemisele ja kõige aluste koostamiseks. On kasulik teha kindlaks, kas käes on aeg, näiteks kuu aja pärast, ning öelda, mis peaks muutuma.
Kuidas luua keelega seotud tegevusi
Õpingud annavad struktuuri, kuid keel on korduses omandatud. Väike toimetus on parem kui üks pikk maraton nädalavahetustel.
Alusta sellest, mis on juba sinu ümber: sildid, kuulutused, menüüd, tänavanimed, lühikesed liiklusteated. Loe need ette ja märgi ära sõnad, mis on sagedased. Kuula lühikesi kõnejuppe, näiteks lihtsaid õppematerjali dialoogisid, ning korda kõneleja järel, isegi kui ta ei mõista täielikult. Tee lühike nimekiri asjadest, mida sa vajad: tervisekeskuses, poes, tööl. Viis kuni seitse valmis lauset, mis on suunatud automatismini, annavad rohkem kindlust kui sada sõna, mida on õppinud passiivselt.
See on praktiline näide: kujutle olukorda, kus kassal on vaja selgitada kolme projekti, mis on väärt, ning seda, kui palju see maksab, võib kasutada ka kaarti. Isegi kui see on veidi raske, võib see vähendada stressi ning õpetaja võib mõista, kuidas ta kõne kõlas ja mida tuleks parandada. See pole praktika, vaid põhimõtte näide: kõigepealt ülesanne, siis harjutamine.
Kui keelt on vaja õppida, on kasulik sünkroniseerida põhikursustega keeleõppega, nii et teemad ja sõnavara on kaks korda kinnitatud. Kui oled töö tegemiseks kokku pannud oma erialal esinevad sõnad, siis too need õpetajale ja too need kohale.
Eraldi formaalsustest. Kui vajad keeleoskuse dokumenti mingiks toiminguks, ära toetu üldmõistetele, mis taseme eksamid sobivad. Kuna avaldused ja kirjutamiskord võivad muutuda, kontrolli asjakohaseid andmeid agentuuri või organisatsiooni veebilehelt, mida need dokumendid nõuavad, ning kontrolli neid otse nendelt. Õpetaja võib aidata sind ettevalmistustega, kuid ta ei asenda ametlikku allikat.
Kas on midagi, mida sa peaksid teadma enne, kui sa kohtud Eesti õpetajaga?
Ei, ei. Esimene kohtumine on just selleks, et kindlaks teha, milline on tase ja kuidas programmiga kokku leppida. On kasulik eelnevalt oma eesmärki väljendada, vaba aega ausalt hinnata ja küsimuste nimekirja ette valmistada. Isegi kui sa ei tea ühtegi sõna, on see tulemuslikum, kui mõistad, miks keel ja mis formaat on sulle sobivad.
Kui palju tunde kulub selleks, et näha, kas õpetaja on selleks sobiv?
Üks õppetund ei ole tavaliselt piisav: osa ajast kulub tutvumisele ja taseme määramisele. On mõistlik korraldada kontrollpunkt mõne tunni või kuu pärast ning öelda, mis peaks muutuma, näiteks kui rääkida rohkem oma kõnest, kui on selge, et see on kodutöödes abiks. Kui palud üht ja sama muutust mitu korda ja seda ei toimu, on see hea põhjus otsida teist õpetajat.
Mida sa küsid esimese õppeprogrammi kohta?
Küsi, millise õpiku või materjaliga töö käib, kuidas see on valitud, milline on sinu kõne, kui palju auditeerimine, kuidas materjali omandada ja mida koju tuua. Samuti on kasulik teada, kuidas saab valmis esimene osa ajaviiteks ja mida saad teha üksinda kuu aja pärast.
Kas eesti on tõesti langenute tõttu väga raske?
Eesti keele traditsioonilistes kirjeldustes räägitakse umbes poolteist tosinat pageege, mis näib olevat muljetavaldav. Tegelikult on suur osa vormidest mõeldud kontekstiks, mitte täistabelite õppimiseks. See tähendab helide, pikkuste ja korrapärasete kõnepraktika tegemist. See, kui palju sa keelele aega pühendad, sõltub suuresti sinu eesmärgist.
Kas keelekontrolliks saab valmistuda vaid koos õpetajaga?
Õpetajaga õppimine aitab materjali süsteemist läbi, kuid kontrolli vormingut tasub kontrollida organisatsioonilt, mis nõuab selle kinnitust: mida aktsepteeritakse, kuidas kirjutada ja mida täpselt kontrollida. Kui oled valmis vormieksamiks, küsi õpetajalt eelnevalt, kas ta on sellise töö puhul töötanud, ja kontrolli, kas ta on seda teinud.
Mida teha, kui pärast esimest uurimist on jäänud kahtlusi?
Ära kiirusta otsusega. Esita õpetajale otsekohesed küsimused programmi ja selle kohta, kuidas sinu eesmärk on tegutseda, ning vaata, kuidas sellele vastatakse. Kui kahtlused on seotud tempo või koormusega, siis ütle, et seda võib sageli korrigeerida. Kui aga keegi ei vasta sulle otseselt, lubab sulle ebareaalset tulemust või ignoreerib sinu palveid, on mõistlik kaaluda teisi võimalusi.
Vaata kataloogi: Eesti keel