Sisu juurde
← Tagasi blogisse

Ligipääsuhaldus ja SSO: mida spetsialisti jaoks ette valmistada ja kuidas tulemust kontrollida

Ligipääsuhaldur ja SSO ei ole ainult sisselogimine… Spetsialistid peavad valmistama süsteemikaardi, rollid ja reeglid ning seejärel kontrollima sisselogimis -, väljastus — ja tagasikutsumiskriteeriumeid. Mida täpsemalt sa kirjeldad, kes ja kuhu minna, seda vähem on sul õigusi.

Allpool on kliendile praktiline tsekk, mida enne integraatori või sisearsti poole pöördumist koguda, mida turvaküsimusi küsida ja kuidas tulemusega leppida. See pole õiguslik käsiraamat ega asenda sinu andmekaitsespetsialisti hinnangut.

Mis on ligipääsuhaldus ja kuidas SSO- d praktikas kasutada

Ligipääsu haldamine (identity ja access management, AM) vastab küsimustele: kes pääseb ligi, millistele süsteemidele, millistele alustele ja kui kiiresti ligipääsud vastu võetakse. SSO (single sign-on) on üks masinaid: kasutaja sooritab identiteedi pakkujalt autentimise ja pääseb ligi teenusele, mis ei ole enam ühendunud parooliga.

Tüüpskeemil on identiteedi pakkujad, töötav rakendus (service provider), kasutaja kataloog ja rollide sobivuse reeglid. Lisaks võib kasutada mitmesugust autentimist, automaatset ligipääsu (provisioning) ja sündmuste logi. Konkurss sõltub infrastruktuurist, seega tuleb see enne tööd kirja panna.

Autentimine ja autoriseerimine on kasulikud. Autentimine kinnitab, et kasutaja on see, kellena ta end esitleb. Autentimine määrab, mida see rakenduses lubab. SSO lahendab esimese ülesande, kuid ei asenda teist: kui sisse logimine on õnnestunud, kontrollib rakendus siiski õigusi.

Veel üks kiht — konto elutsükkel: ilmumine, rolli muutmine, ajutine asendamine, vallandamine. SSO kiirendab sisenemist, kuid kui ligipääsu tagasikutsumist ei kirjeldata, siis üks sisenemispunkt lihtsalt teeb vead nähtavaks. Seepärast ei peaks projektis olema mitte ainult sisselogimise seadistamine, vaid ka reeglid, mille järgi ligipääsud kaovad.

SOSO ja ühe teenuse kaudu sisselogimine erinevad

Ühe rakendusega sisselogimine on erakonto. SSO tähendab tavaliselt üht rakenduste valimise ja kontrollitavate ligipääsureeglite kohta. Kui firmas on vaid üks teenus ja pole plaane teisi ühendada, võib täisväärtuslik SSO olla küllaldane; kuid see otsus tasub teha ülesannete, mitte tehnoloogia järgi.

Spetsialistiga arutlemiseks on kasulik teada põhitermineid: SAML, OpenID Connect, OAuthe 2.0, SCIM, RBAC ja ABC. Sa ei pea integreerimist ise kavandama, kuid teadmine, millest jutt käib, aitab sul küsimusi esitada ja mitte nõustuda otsusega, mis ei kata sinu stsenaariume.

Mida enne töö algust ette valmistada

Spetsialistid ei vaja abstraktseid soove, vaid keskkonna kirjeldust. Alusta inventuuriga: millised süsteemid on kasutusel, millised on omanikud, millised grupid on praegu ja millised on kriitilised. Kui pole andmeid, siis on see normaalne stardipunkt, aga pane aega kokku panemiseks.

  • Rakenduste ja teenuste nimekiri: nii seesmine kui välimine, sealhulgas need, mida veel ei kavatse ühendada.
  • Igale rakendusele on oma äri ja tehnikaga seotud isik.
  • Kasutaja kategooriad: töötajad, töövõtjad, partnerid, hooajalised või ajutised rollid.
  • Praegusi võimalusi on: kohalikud paroolid, korporatiivne kataloog, välised kontod, riistvaravõtmed.
  • Süsteemide kritiivsus ja sisselogimise ajal lubatud aeg.
  • Erivajadused: ligipääs välisriikidest, seadmetest, ilma firma postita inimestele.
  • On olemas erandid: kellele on ligipääs antud käsitsi ja miks ei saa seda lihtsalt ümber lükata üldreeglina.
  • Piirangud: millised süsteemid ei tohi olla väliselt identsed, millised andmed peavad kontuuri sisse jääma.

See on hea mõte. See ei pea olema täiuslik, vaid tähtis on see, et spetsialist näeks tõelist pilti, mitte ainult soovitud rakendusi.

Kirjelda Näide Miks spetsialistile?
Süsteem Kes on omanik ja kes toetab? Vastutusala ja kokkulepped.
Kasutajad Millised rühmad peaksid sisse tulema? Ehitada osi ja võrdlusreegleid.
Ligipääs Mis on lubatud pärast sisenemist? Autentimine ei ole segi aetud autentimisega.
Kriitiline Mis juhtub, kui sisse ei pääse? Valib varuvariandi ja toetuse prioriteedi.
Andmed Millised on süsteemis näha? Enne arutamist tuleks arutada minimaliseerimist ja logimist.
Integratsioonid Milliste teenustega süsteem andmeid vahetab? Arvestada sõltuvust ja korrapära.

Ära lisa lisa andmeid maatriksisse. Piisavalt, et luua rollide ja näidete kategooriaid, mitte aga täis tundelisi töötajaid.

Ära anna spetsialistile avalikul kujul kehtivaid paroole ega asuta üldist halduskontot «määramiseks». Tööks on vaja piiratud õigustega ja mõistetava ajalise tegevusega kontot. See on hügieeni põhinõue, kuid seda tuleks eelnevalt öelda, et mitte raisata aega probleemidele.

Kirjelda taotlejate praegust tegevust: kuidas saab töötaja tänapäeval ligipääsu, kes on nõus, kui palju aega ja kus ajalugu kestab? Isegi kui see protsess on mitteametlik, võib selle kirjeldus aidata spetsialistil mõista, milliseid reegleid tuleks automaatselt kasutada ja milliseid käsitseda.

Kes teeb otsuseid ja kellel on ligipääs

Määra tööandja, kes võib reegleid kehtestada, ja rakenduste omanikud. Ilma selleta pöörduvad küsimused, näiteks luba saada ligipääsu finantssüsteemile, tagasi spetsialisti juurde, kes ei tohiks neid äri eest otsustada. Pane tähele, kes kinnitab uue rolli, kes on erandiga nõus ning kes kontrollib ligipääsu pärast vallandamist või ametivahetust.

Määra eraldi, kes vastutab kasutajate kataloogi eest. Kui töötajate andmed on samas kohas ja juurdepääsud on väljastatud teises kohas, tuleb kokku leppida, milline allikas on peamine ja kuidas neid lahutatakse. See ei ole tehniline detail, vaid sõltub sellest, kas inimene pääseb õigel ajal ja jääb pärast vallandamist siia.

Koguge oma arvepidamine kokku. Juhti võib vajada ülevaadet, kellel on ligipääs kriitilisele süsteemile, tugisüsteemile, selgele järjekorrale, turvaohu eest vastutav isikule, muudatuste logile. Mida varem need ootused kõlavad, seda väiksem on tõenäosus, et kui käivitad, selgub, et soovitud aruannei ei ole.

Milliseid ohutusnõudeid ja informatsiooni on vaja arutada

SSO muudab sisenemispunkti, kuid ei muuda ligipääsupoliitikat. Arutage, milliseid andmeid tehakse isikuomaduse varustaja kaudu, kus hoitakse ajakirju, kes neid lugeda saab ja kui kaua neid alles hoitakse. Kui sinu isikuandmeid on uuritud, kontrolli nende kaitsenõudeid ametlikes allikates ja asjatundjatega, et kõiki neid universaalseid seadistusi siin ei leidu.

Kui töötaja kaotab seadme, siis millised rollid on kohustuslikud ja millised on vajalikud. Ära luba kasutajale turvasissepääsu testide ajal, mis tähendab, et mugavuse ja turvalisuse tasakaal peab olema teadlik tööandja otsus.

Ettevaatust. See, et SSO on sisse lülitatud, ei tõesta, et see on andmekaitse nõue. Kontrolli, kas sul on võimalik saada infot, kellel on ligipääs halduskonsoolile ja kuidas ajakirjad on seadistatud. Vaidlusi tuleb lahendada kas andmete või juristi kaitsega.

Veel üks punkt — varupääs. Kui identiteedi pakkujat ei ole saadaval, on vaja selget plaani: kes ja kuidas saab süsteemi siseneda, milliseid kontosid kasutada ja kuidas seda skripti kontrollida. Varusissepääsu ei tohi muuta püsivaks auguks, vaid tuleb kirjeldada reegleid ja nende sisu.

Kontrolli administratiivlubasid. SSO kontrollkonsool on punkt, mille kaudu saab muuta paljude süsteemide reegleid. Ta peaks arutama mõningaid konkreetseid nõudmisi: kellel on ligipääs, kas MFA- d kasutatakse, kuidas muudatused fikseeritakse ja kui kiiresti saab administraatori õigused tagasi võtta.

Allpool on lühike nimekiri küsimustest, mida tuleks enne seadistamist esitada. Neile küsimustele vastatakse, kui selgub, kus sissepääs lõppeb ja kuidas saab sisse logida.

  • Kes saab muuta reegleid identiteedi varustaja konsoolis ja kas see on vajalik MFA jaoks.
  • Milliseid kasutaja atribuute on võimalik kasutada rakendustes ja kas neid saab vähendada.
  • Kus neid ajakirju hoitakse, kellel on ligipääs ja kui kaua neid hoitakse.
  • Kuidas on võimalik külalistele ja välistele kasutajatele ligi pääseda, kui nende juurdepääsuaeg on piiratud.
  • Kuidas hoitakse alles teenistuskontod ja integratsioonid, kes on vastutav nende rotatsioonide eest.
  • Milline on sisselogimise tagav sisselogimiskript ja kes on selle kasutamisel kõlblikud.

Arutage töökontosid ja integratsioonivoolutaju. Tihti jäävad nad tavalisest protsessist välja, kuigi neil on palju infot. Küsi, kuidas neid hoitakse, kes nende rotatsioone juhib ja mis juhtub, kui nad ohtu satuvad. See pole põhjus, miks mitte automatiseeritud, vaid põhjus, miks määrata vastutav isik.

Küsi, milliseid kasutaja atribuute rakenduses edasi antakse. Mida vähem infot, seda lihtsam on kontrollida juurdepääsu ja selgitada, miks seda vaja on. Kui rakendus nõuab välja, milleta ei ole võimalik määrata, siis on selleks hea põhjus arutada seadistusi, mitte aga automaatselt nõustuda kogu profiiliga.

Kontrolli, kuidas on võimalik kasutada nii külaliste kui ka väliste kasutajatega tegelemiseks. Töövõtjatel võib vaja minna eraldi tegevust, piiratud aega ja rangemat kontrolli. Ära sega neid ühte suurde gruppi, mis muudab juurdepääsu ja auditi raskemaks.

Eestis töötavad firmad võivad esitada digitaalse isiku tuvastamise küsimuse. Kui soovid kasutada kohalikke sisselogimismeetodeid, kontrolli oma piirkonna spetsialistilt ja vastava teenuse operaatorilt, kas asjakohased nõuded ja piirangud on vajalikud. Ära liiguta seda kirjet automaatselt projekti, sest seda on vaja ainult siis, kui see on tõesti sinu skriptidega kooskõlas.

Kuidas esitada kontrolli skriptid

Vastuvõtt algab ülesandega, mitte käivitamisega. Kirjelda stsenaariumi, mis peaks töötama ja märke, mis aitavad sul aru saada, et need töötavad. Lisaks edukale ligipääsule tuleb ka tagasisidet, lukustamist, tagasisidet ja taastamist kontrollida.

  1. Uus töötaja pääseb ligi ainult neile süsteemidele, mida ta vajab, ja tal pole selleks lisaõigusi.
  2. Töökoha muutmine muudab juurdepääsu: vanad õigused on tagasi võetud, uued on välja antud kindla reegli järgi.
  3. Töösuhte vallandamine või lõpetamine sulgeb kõik ühendatud süsteemid, kaasa arvatud varuväljapääsud.
  4. Vigane parool, mis kustutab seansi või kaotab MFA seadme, on arusaadav ja ei paljasta lisaandmeid.
  5. Logid registreerivad sisenemise, väljumise, väljastamise ja tagasiside, mis võib olla vastutustundeline sündmus.
  6. Kui identiteedi pakkujat ei ole saadaval, toimib kooskõlastatud skript.
  7. Kasutaja saab ilma õige rollita keeldu, mitte vaikimisi ligipääsu.
  8. Reeglite muutmine testikeskkonnas ei mõjuta töösüsteeme ilma eraldi kinnitust küsimata.

Iga stsenaariumi puhul määra soovitud tulemus ja võta vastu. Alarmid ei tohi olla ohutud, vaid vajavad kontrollitavaid tingimusi. Näiteks „saada saad kiiresti ” (näiteks„ kiiresti”),„ pärast töötaja üleviimist teise gruppi vaadatakse üle vastavalt antud protsessile ”.

Soovitus: Kontrolli skripti, mis on selgelt märgitud testkontodeks. Ära kasuta isikuandmeid ilma vajaduseta ja ära palu spetsialistil töörühma testikeskkonnas kopeerida.

Kui projektil on sarnane integratsiooniülesanne, on hea eelnevalt näha, kuidas sa muudes töödes tulemusi aktsepteerid. Näiteks on materjalis kirjeldatud, kuidas kasutada võimalust kasutada elektroonilise konto integreerimise kohta— Ka need on olulised stsenaariumid, vastutustundelised ja kontrollitud kriteeriumid, mitte ainult ühendumise faktid.

Kontrolli, kas soovid siseneda süsteemi, kuhu sul pole rolli, seanss on läbi, MFA seade on kadunud; ligipääs on tagasi võetud, kuid vana seanss on ikka aktiivne. Siin on tihti näha, et sissepääs on töökorras, aga juurdepääsureeglid puuduvad.

Kontrolli tugi- ja koolitust eraldi. Kes vastab esimesel päeval, kui kasutajad on käivitunud? Kus on kirjas, kuidas juurdepääsu taastada? Mida teha, kui töötaja ei saa sisse, kuna ta kaotas telefoni? Need stsenaariumid on parem enne kõigi jaoks SOSO-de sisselülitamist välja öelda, mitte peale esimest pöördumist.

Kuidas kontrollida, mis on selle tulemus pärast sisestamist

Pärast seadistamist ei ole mitte ainult näidata demonstratsiooni, vaid ka käia vastavalt kriteeriumidele. Kontrollimine peab sisaldama dokumentatsiooni, logi ja administraatori toiminguid. Alla on vaja panna minimaalsed küsimused enne kui vastus alla kirjutatakse.

Kõigepealt kontrollige, kas on olemas sisse-, väljapääsu-, MFA- või tagasiside. Seejärel on tegemist haldusprotsessidega, kuidas luua rolli, kuidas muuta reeglistikku, kuidas logi vaadata ja kuidas tegutseda. Kontrolli eraldi, mis juhtub vallandamiste korral ja kes vastutab regulaarse õiguste kontrolli eest.

Dokumentatsiooni peaks kirjutama sinu käsule, mitte ainult kasutajale. Kontrolli, et selles on kõik vajalik, et saaksid ise oma toetust:

  • Autentimise voo ja ühendatud rakenduste nimekirja skeem.
  • Rollide võrdlemise reeglid ja uute rollide kinnitamine.
  • Vastutavate kontaktid: süsteemiomanikud, administraatorid, tugiteenused.
  • Võimalus määrata muudatused ja toimingud, kui kasutaja ei suuda pakkuda identiteeti.
  • Kasutaja käsiraamat: kuidas siseneda, mida teha MFA- seadme kaotamise korral, kuhu pöörduda.

Kui arst lahkub, ei tohi tugi sõltuda suulistest selgitustest. Kontrolli, et dokument on vastuvõtu ajal kehtiv ja et sinu käsk võib seda korrata.

Kontrolli, kas need on sulle kättesaadavad, kas saad aru, kas teatud kasutaja on saadaval või on sul võimalik muuta õigusi. Ära nõua, et ajakirjad jääksid alatiseks alles, sest need peaksid olema teadlikud otsused, mis puudutavad sinu protsesse ja vajalikke nõudeid.

Lõpuks ometi korralda vastuvõtule kohtumine süsteemiomanikega. Nad peavad kinnitama, et rollid on kooskõlas töö, mitte ainult tehnilise skeemiga. Kui süsteemi omanik ei ole testinud, on risk saada tehniliselt töötav, kuid ebamugav otsus säilib.

Mis on puudulik ravi

Puudus ei ole mitte ainult sisselogimine, vaid ka testitud tulemuse puudumine. Näiteks kui sinu nõustaja ei suuda näidata, kuidas see vastab, või kui dokumentatsioon ei luba sinu meeskonnal seda uuesti seadistada, on see riskiks toetada. Paranda kommentaare skripti ja soovitud tulemusega, mitte üldise hindega.

Kontrolli eraldi, et pärast pilooti ei oleks enam laiade õigustega kasutajaid. Testkontod tuleb märkida, neid ei tohi kasutada ja kustutada pärast viimist. See on lihtne, kuid sagedane riskiala.

Kui leitakse vigu, siis märgi nende nimekiri: skript, mis ootab tulemust, tegelikke tulemusi, kriteeriumit ja paranduste eest vastutavat vastutust. Nii ei muutu see muljete üle vaidlemiseks. Pärast parandusi kontrollige täpselt neid käsikirju, mis olid probleemiks, ning veenduge, et muudatused ei lõhuks naaberprotsessisid.

Küsimused ja vastused

Mida me peame enne SSO-d ette valmistama?

Rakenduste ja nende omanike nimekiri, kasutajate kategooriad, praegused sisselogimismeetodid, kriitilised süsteemid, MFA ja logi nõuded ning skriptid, mille järgi tulemusi kontrollida. Kui on olemas isikuandmed, tuleks need eelnevalt läbi arutada.

SSO ja ligipääsukontroll on üks ja sama asi?

Ei, ei. SSO on ühekordse sisselogimise mehhanism, mille laias laastus on näiteks väljastamine, muutmine, kontroll, tagasiside, rollid, kokkulepped ja logimine. SSO võib olla osa turvakontrolli süsteemist, kuid ei asenda seda.

Kuidas teha kindlaks, kas ligipääsud on õiged?

Kirjelda testimisskripti: töötaja või arendaja muudab oma rolli või lõpetab töö ning seejärel tuleb sisselogitud süsteemidele ligipääsu kontrollida, kui reegel on kinnitatud. Kontrolli mitte ainult põhisüsteemi, vaid ka varulogi ja sündmuste logi.

Kas MFA peaks kõigi kasutajate jaoks sisse lülitama?

See sõltub sinu riskidest, rollidest ja vajalikest nõudmistest. Kriitiliste süsteemide ja halduslike ligipääsude puhul tasub kaaluda rangemaid reegleid. Lepi kokku, et oled vastutav turvalisuse eest ja kontrolli asjakohaseid nõudeid.

Mida teha, kui isiku tuvastaja pole kättesaadav?

Kirjelda eelnevalt varuvarianti: kes pääseb ligi, millisel viisil, millistel tingimustel ja kuidas seda kirjutatakse. Kontrolli skripti enne käivitamist ja piira varukontode kasutamist.

Kuidas spetsialistilt tulemusi saada?

Eelnõupidamisel on eelnevalt kokku lepitud: töö — ja tagasisidekriteeriumid, ajakirjadest aru saadud abi, dokumentatsiooni, vastutustundeliste väljaõppe ja süsteemiomanike kinnitused. Ühe eduka sisselogimise demonstratsioon ei asenda erandite ja haldusprotsesside kontrolli.