Sisu juurde
← Tagasi blogisse

Reportaažfotograafia: mida toimumiskoha, aja ja programmi kohta kokku leppida

Peod, toit ja turism

Reportaažid on viis näidata, kuidas see toimus: emotsioone, detaile, plaanide vahetamist ja elusi reaktsioone. Aga hea uudis tuleb harva ainult kaamera kulul. Kaua enne sündmust on tähtis paika pidada aeg, aeg ja programm: kus fotograaf saab töötada, milliseid hetki ei tohi vahele jätta, kes on ühenduses ja mida teha, kui plaan muutub.

Eestis on eriti kasulik seda eelnevalt öelda, kui programmiosa on kas tänaval või raskes valgusruumis. Allpool on praktilist nõu anda kliendile, organiseerijale ja fotograafile: milliseid küsimusi tuleks enne filmipäeva arutada ning mida teha üldnõupidamiseks.

Mis on reportaaž ja mis on selle sündmuse ülesanne?

Fotograaf ei tee iga stseeni, vaid jälgib ja näeb, kuidas see toimub. Seega ei sõltu tulemus ainult tehnikast, vaid ka juurdepääsust sellele, kui vabalt saab liikuda, kas võtmetegevus on nähtav, kas valgus on olemas, kas fotograafil on selge kontakt organiseerijaga.

Enne kui me seda teemat käsitleme, on hea vastata kolmele küsimusele. Kas see peaks jääma üldkeskkonna, ametliku osa, külaliste, üksikasjade või kogu asja juurde? Kas seda materjali kasutatakse isikliku arhiivi, väljaande, siseraporti või sündmusematerjali jaoks? Kas on olukordi, mis on eriti ettevaatlikud või mida tuleks arvesse võtta? Vastus võib aidata vältida seda, et me ei muuda vestlust lõputuks soovide nimekirjaks.

Kui soovid näha nii reportaaži kui ka lavapilte, siis vali nende jaoks eraldi aken. Muidu püüab fotograaf korraga elusaid stseene ja inimesi poseerima panna ning külalised hakkavad seda nägema kui segamishäiret.

On hea eelnevalt kindlaks määrata, millised on prioriteedid. Näiteks on kliendile tähtsam kõnepidaja aruanne ja organiseerijale ruum. Kui prioriteedid on kindlaks määratud, on fotograafil kergem otsustada, kuhu seista, kui et anda oma elu, millal oodata.

Väljak: mida kontrollida filmimise päevani

Väljak mõjutab kõike: valgust, marsruute, müra, kitsikust ja seda, kui loomulik see pilt on. Isegi kaunis ruum võib olla liiga ebamugav, kui seal pole palju vahekäiku, pimedaid nurki või lava on peatsoonist eraldatud.

Valgus, planeerimine ja võttepunktid

Valgus on esimene asi, mida tasub kontrollida. Vaadake, kust valgus langeb, kuidas lambid töötavad, kas ekraan või lava, kas on alasid, kus inimesed on varjudes. Kui tuled hakkavad õhtu jooksul muutuma, siis arutage, kas lisada kohalikule esiletõstule või valida mõni muu võtmepunkt.

Plaanid on sama tähtsad. Kontrolli sissepääsu, garderoobi, registreerimisala, lava, laudu, fototsooni ja puhkekohta. Fotograafil on hea mõista nii ruutmeetreid kui ka tõelisi marsruute – kui kiiresti saab minna sissekäigust lava juurde, kus külalised tavaliselt kogunevad, kas on kitsaid vahekäike, mida ei saa sulgeda.

Kui väljakul on mitu saali või tasemet, tuleks sul teha kindlaks, kas programm käib korralikult ja kas fotograafil tuleb ruumide vahel lõhestuda. Hea praktiline küsimus: „Kui külalised on lahus, kus on peamine tegevus? ”, võib vastus aidata meil võtmeosa mitte vahele jätta.

Ligipääs, reeglid ja piirangud

Väljakul võivad olla reeglid: kus seista, mida liigutada, kuhu mitte minna, kuhu kaasa ei tohi. See on tark tegu, et mitte lasta end kergesti petta, kui tahame näha, kas saame lava lähedale minna või panna oma seadmed seina äärde. Kui on kavas droonilt filmida, kontrolli eraldi luba ja reegleid, et sellised küsimused võiksid nõuda kontrolle kompetentselt allikalt.

  • Käsu sisse- ja väljapääsud: kuidas jõuda platvormile enne ja mida on vaja läbimiseks.
  • Vabad marsruudid: liikumiskohad, kus ei segata külalisi ega personali.
  • Valgus: aknad, lavad, ekraanid, tumedad tsoonid ja võimalus esiletõstu lisada.
  • Pistikupesad ja varustuse ruum: kuhu võib oma koti jätta või mida laadida.
  • Väljaku piirangud: välgupiirangud, statiivid, filmimine eraldi piirkondades.
  • Ilmateade ja tagavaraplaan: mida teha, kui osa programmist on sisse või vastupidi edasi viidud.

Kui tänava — ja alaalad on kaetud telgiga, on hea eelnevalt kindlaks teha, kuidas see valgusse ja vahekäiku mõjutab. Sellise varustusega on meil ühine tðekilehed. „ Telgid sõidavad – mis on kokku lepitud väljaku, aja ja programmi järgi ”.

Aeg: aja broneerimine, mis töötab kaadris

Aeg pole ainult tund aega algus. Filmimiseks on oluline jõuda esimeste külalisteni, varu kohtuda mänguväljakuga, mõista, millal on võtmehetked ja hetk, mil fotograafil pole enam vaja finaali oodata. Kui need punktid ei ole kooskõlastatud, siis osa kaadritest ei kao mitte tehnika, vaid loogika tõttu.

  1. Kui fotograaf peab olema kohal enne, enne kui ta on kohal, siis on aeg kutsuda külalisi või minna mingisse programmi.
  2. Kui kaua aega kulub tee ja sissepääs, kui on vaja liiklust, parkimist, registreerimist.
  3. Milliseid plokke ei tohiks vahele jätta: ametlik osa, etendus, auhind, esimene tants, lõpp.
  4. Kui on plaanis paus, siis kas fotograafil on võimalik süüa, vahetada tehnikat või puhata?
  5. Kui võte on lõppenud, on see sündmuse lõpp või pärast viimast võtmepunkti.

Puhver peaks olema aus. Kui programm on tihe, peab fotograaf teadma, kus ta liikuda võib, ilma et ta peaks riskima. Kui oled õhtul väljas, räägi eelnevalt oma valgus ja tagavaraplaan. Eestis on aastaaegadel järjest rohkem valguspäevi, seega on hea, kui tänavaosale ei loodata, vaid et algusaeg oleks reaalne.

Räägi mulle, mida teha, kui hilined. See on normaalne, aga fotograaf peab teadma, kas ta ootab mingit blokki või filmib seda, mis toimub. Leping, et kui ametlik osa liigub, siis koordinaator kirjutab mulle, säästab mind kõigi osalejate närvidest.

Programm: kus fotograafid tõesti peavad olema

Programm määrab reportaazhi skaala. Pole vaja iga minutit kirja panna, aga tähtis on kindlaks teha, kuidas on võimalik teha plokkide ja hetkede järjekord, kus fotograafid on eriti märgatavad. Näiteks on hea hoida ära liikumist ametlikul alal, mitte aga vaadata kaugemale.

  • Külaliste saabumine ja esimesed koosolekud: ühised plaanid, üksikasjad, atmosfäär enne algust.
  • Ametlik osa: lava, kõne, saali reaktsioonid, võtmeisikud.
  • Autasu või õnnesoovid — väljumise, käepigistuse, jagamise, üldise kaadri.
  • Pidu ja suhtlemine: loomulikke stseene, vestlusi, detaile.
  • Aktiivne osa: tantsud, mängud, võistlused, kui neid on ette nähtud.
  • Lõpp: tänamine, üldpilt, viimased külalised, sündmuse lõpp.

Kujuta ette olukorda: auhinnad on kirjas pärast õhtusööki, kuid organiseerija teab, et need võivad kõrvale kalduda. Fotograafil on hea teada, kuidas on võimalik ümbersuunamisteadet anda, mitte aga täpset minutit. Nii et see on vähem riskivaba, et võtmehetk möödub, kui fotograaf teises ruumis ootab.

Samuti on kasulik märkida, et filmimine on keelatud. Näiteks kui programmis on isiklikke õnnesoovisid või keeruline vestlus, võib korraldaja paluda fotograafil kõrvale astuda. Sellised soovid on parem enne öelda, kui kogu saali läbi filmida.

Kui asi puudutab pulmi, siis on sobiv eelnevalt kontrollida, kas on olemas ka üldkriitiline stsenaarium ja rollid, näiteks materjalid Abielu sõlmimine: mänguväljak, kellaaeg ja programm— Jah. See pole kohustuslik dokument, kuid on kasulik, kui me saame näha seda, mis toimub tervikuna, ning mitte kaotada olulist üleminekut plokkide vahel.

Inimesed ja ühendusepidamine — kes aitab filmida

Sellel sündmusel peab olema üks selge kontakt. Nendeks võivad olla organiseerija, väljaku esindaja või programmi vastutav isik. On tähtis, et see kontakt teaks, miks fotograaf seal on, ja ütleks, mis muutub.

Ära loodagi, et fotograaf leiab õige mehe. Arutage eelnevalt, kes kohtab meeskonda, kes näitab väljakut, kes hoiatab, et plokke liigutatakse ja kelle poole pöördutakse, kui midagi valesti läheb. Kui oled saanud sündmuse juhatajaks või koordinaatoriks, võiksid tutvustada neile fotograafi enne aktiivse osa algust.

Eraldi vestlus on külalistele. Mõned hoiavad kaamerat paigal, teised tahavad kaameraid filmida. Kui planeeritakse inimestele mõeldud kirjandust või materjale, siis oleks hea eelnevalt mõista, kuidas korraldaja osalejaid informeerib ja milliseid soove tuleks arvesse võtta. Siin ei ole lahendust: see sõltub paljuski kontekstist, väljakust ja sündmuse vormingust.

See on praktiline variant — lühike lause sündmuse alguses: organisaator esindab fotograafi ja palub pöörduda, kui keegi ei taha kaadrisse sattuda. See ei garanteeri, et kõik läheb libedalt, aga vähendab tõenäosust, et see on piinlik.

Tehnilised ja organiseerivad üksikasjad

Tehnilised küsimused on abiks, kui need on ühes tabelis, et mitte kõike kirja teel hoida. See ei asenda kokkulepet, kuid aitab kiiresti kontrollida, mida enne sündmust arutatakse.

Parameeter Mida täpsemalt öelda Miks see on vajalik?
Ligipääs Kui sa sisse saad, kellele sa võid öelda, kuhu asjad jätta. Et mitte raisata aega sisenemisele ja väljaõppele
Valgus Kui tumedad tsoonid on, kas saab lisada esiletõstu, kas on olemas ekraanid? Et võtmekaamera ei sõltuks juhuslikust valgusest
Stseen ja heli Kus on kõnelejad, kes tulevad välja, kas lava suletakse? Et mõista filmimise punkte ja mitte varjata külaliste ülevaadet
Aeging Saabumise aeg, võtmeplokid, võimalik üleviimine. Fotograaf peab olema seal, kus ta on.
Inimesed Kes on kontaktisik, keda hoiatada filmimise eest, kelle soovidele tähelepanu pöörata? Et kiiremini asju ajada.
Ilm Mida teha vihma või tuule korral, kuhu tänavaosa viiakse Et programmist mitte ilma jääda ja tehnikaga riskida.
Failide üleslaadimine Kuidas ja kui kaua materjalid edasi antakse Ooted vastavad tegelikule tööhulgale
Kaadri kasutamine Kus me tahame fotosid avaldada, kui me tahame kokku leppida Et rääkida sellest, mis on tundlik.

Kui tehnika võib olla halb, siis arutage, kas fotograafil on tagavaravariant ja kuidas see programmi mõjutab. Ettekavatsetud varud on osa organisatsioonist, mitte aga mitte usaldusisikust.

Praktilise vastuvõtu võimalus: Tee briifing kuupäeva, aadressi, kontakti, kaardi, võtmeplokkide ja erisoovidega. See on parem kui pikk kirjavahetus, mida saab kohapeal avada ja kiiresti kontrollida.

Mida kirja panna ja kuidas tulemusi kontrollida

Leping ei pea olema keeruline, aga peab olema selge. Märgi üles kuupäev, kellaaeg, aadress, kontakt, töövorming, rakenduse võtmeplokid, tingimused ja viisi, kuidas materjali edastada. Kui midagi jääb ebaselgeks, siis parem küsida enne, kui asi kiiresti korda ajada.

Räägi eraldi, mida sa selle tulemusena teed. See võib olla kas reprodutseeritud kaadrite kogum, töödeldud fotod, tellitud materjalid või muu vorming. Ajad sõltuvad tehingute arvust ja töötlemisest; need tuleks määrata lepingus, mitte jätta «kui on valmis» vormi.

Kui lapsed, meditsiinilised olukorrad või muud tundlikud kontekstid võivad kaadrisse sattuda, siis arutage, kuidas on võimalik infot ja nõusolekut saada. Teatud tingimused võivad olla seotud olukorraga ja väljakuga; kahtlematult võite kontrollida, kas reeglid on ikka vajalikud. Eriti tähtis on see siis, kui foto on planeeritud avaldada.

Ka tulemused algavad enne filmimist. Arvesta, et briffil on kõik olulised punktid, mida kontaktisik teab filmimisest ja fotograaf mõistab, et võtteplats on piiratud. Kui pärast sündmust on vaja midagi parandada, oleks hea kokku leppida, kuidas ja kui palju on võimalik neid käsitleda.

Mida me peame enne filmimist kokku leppima?

Me peame arutama väljakut, saabumise ja lõpetamise aega, võtmeplokke, juurdepääsu, kontaktisikut ja viisi, kuidas materjalid üle kanda. Kui on olemas tundlikud hetked või plaanid, mida tuleks teha kaadrite avaldamiseks, oleks hea need ka eelnevalt ära rääkida.

Kui kaua läheb fotograafil üritusel aega?

See sõltub programmist ja filmimisest. Fotograaf vajab enne algust aega, aega, et kohtuda väljakuga ja mõista, millal võtmepunktid lõppevad. Täpne aken on sobivam sündmuse, mitte keskmise tunni järgi.

Kas külaliste filmimiseks on luba vaja?

Ei ole universaalset vastust: palju sõltub sündmuse, väljaku ja fotovormingust. Küsi organiseerijalt, kuidas osalejad infot saavad, ja aruta, mida teha, kui keegi palub sul mitte filmida.

Mida teha, kui väljak on pime?

Selgitage valguse kohta eelnevalt, kus asuvad tumedad alad, kas saab lisada kohaliku esiletõstu, et filmimist takistada või vaadata. Kui valgustust ei saa muuta, on tähtis, et fotograaf mõistaks sündmuse piiranguid, mitte ei avastaks seda võtmepildil.

Kas saab teha pilte lastest üritusel?

See sõltub sellest, kas on olemas konteksti, väljaku ja organiseerijaga sõlmitud kokkuleppeid. Kui on kavas avaldada fotosid, siis tasub seda teemat eraldi arutada. Kahtluse korral kontrolli, kas sinu nõudmised on ikka vajalikud.

Kuidas fotod edastatakse ja mis ajal?

Ajavorming ja ülekande kuupäev on parem kirja panna. See sõltub filmimise ja töötlemise suurusest, mistõttu lubaduse asemel, et anda kiiresti lubadusi, on kasulik kokku leppida, millal valik toimub, millal ja kuidas faile edasi antakse.

Mida ma peaksin teadma, kui see on väljas?

Kontrolli tagavaraplaani, juhuks kui sajab või tuul puhub, pääseb ligi peidupaigale, valgusele õhtul ja kohta, kuhu tehnika jätta. Kui ala on kaetud telgi või telgiga, siis selgita, kuidas see mõjutab valguse ja vahekäigu kasutamist.