Sisu juurde
← Tagasi blogisse

Eesti keele eksamiks valmistumine: mida enne esimest tundi või kohtumist täpsustada

Õpe, pere ja lemmikloomad

Eesti eksamiks valmistumine algab eesmärgi arutamise, mitte õpiku ostmisega. Enne esimest õppetundi või õpetajaga kohtumist on hea mõista, millist eksamit sa vajad, millist taset ja kui palju aega sa soovid valida. Vastasel juhul võib isegi hea õppetund muutuda juhuslikuks harjutuseks.

Esimene kontakt nõuab, et kontrollitaks ootusi: mida sa tead praegu, millist tegevusvormingut, materjale ja kuidas seda kontrollitakse. Allpool on küsimused ja suunad, mis aitavad seda vestlust rahulikult ja asjakohaselt läbi viia. Täpseid eksaminõudeid tasub võrrelda organiseerija veebilehega: need võivad muutuda.

Eesti keeleeksamite ettevalmistused: kuidas alustada

Esimesel kohtumisel ei pea sa kohe otsustama, kui palju tunde sul vaja läheb. Kõigepealt koguge sissejuhatavad kokku. Eesti keeleeksamid võivad olla seotud õppimise, töö, kolimise või isikliku eesmärgiga ning igal juhul on väga oluline eri asju teha. Kontrolli, mis tasemed, mis tasemed ja tasemed sul on, ja milliseid oskusi sa testid.

Kui sa ei ole veel nimes kindel, kirjelda õpetaja olukorda, milleks sa eksamit vajad, mis on sinu tulemus ja kas sul on viide ametlikule kirjeldusele. Õpetaja aitab asja selgitada, kuid lõplikud andmed vormi, registreerimise ja reeglite kohta tasub võtta eksami korraldajalt. Eriti tähtis on see siis, kui oled orienteeritud aja ja tingimuste järgi, mis võivad erineda jututubades arutletavatest või tuttavaid inimesi meenutavatest asjadest.

Kolm asja, mida tasub eelnevalt välja kirjutada, on eesmärk, tähtajad ja praegune punkt. Eesmärk pole mitte ainult eksamit läbida, vaid ka selle eesmärk on saada teada, mis on tulemus. Tähtaeg on vähemalt kuu ajaline. Praegune punkt on see, et sa juba oskad, milliseid teemasid on käsitletud ja mis on kõige raskem. Nii saabki üldkõnelus liikuda marsruudi suunas.

Ära muuda esimest kohtumist enda jaoks eksamiks. Kui te ei tea oma taset, siis öelge seda. Õpetaja võib pakkuda lühiajalist diagnoosi või arutada sinu õppeharjumusi. Aus alguspilt on palju kasulikum kui katse end ette valmistada, et mitte raisata aega asjadele, mida oled juba õppinud.

Mida sa võiksid endast rääkida enne esimest õppetundi

Mida paremini sa algandmeid kirjeldad, seda vähem aega läheb oletustele. Valmista endale lühike lugu, ilma pika taustata, kuid samas ka faktidega, mis plaani mõjutavad.

  • Milleks see eksam? Töö, taseme, kolimise või isikliku eesmärgi tõestamine – see sõltub väljaõppest.
  • — Mis tase või aste? Kui sõnastus on tundmatu, kirjelda oma sõnadega ja anna ametlik kirjeldus, kui see on olemas.
  • Millal eksamit planeeritakse? Isegi näidiskuu aitab koormust üles seada; kui kuupäeva ei ole, siis ütle seda otse.
  • Mida te olete juba proovinud. Kursused, rakendus, iseseisvad tegevus, kõnepraktika – kõik see näitab, millised vormid sulle tuttavad on.
  • Nii palju aega on nädalas. Realistlik arv on parem kui optimistlik: plaan peab elama normaalset elu.
  • Millised oskused on nõrgemad. Kuulmismeel, lugemine, kiri, rääkimine või grammatika on väga kasulik, et teha kindlaks, mis on kõige tähtsam.
  • Milline tagasiside vorming on saadaval. Kommentaarid tunnis, kirjalik arutelu, lühikesed sõnumid tundide vahel — vali midagi, mida sa päriselt loed.

Samasugust põhimõtet — formuleerida päringu ja ootamise eelnevalt — kirjeldatakse [mattps:/inst. e/matematica-uchnochnit-pervym-zanyantie-li-strestray/streety/spistreety. Keeleeksami loogika on sama: Õpetaja ei vaja mitte üldisi sõnu, vaid selget algpunkti ja eesmärki.

Milliseid küsimusi õpetajale esitada

See on kasulik, kui jagame küsimused info — ja organiseerimisküsimustes. Küpsuseksamid ja metoodika puudutavad eksamit, organiseerimist, ajagraafikut, formaadit ja makseid. Allpool on tabelid, mida saab kasutada tšekilehena, enne kui me räägime.

Mida täpsemalt öelda Miks see on tähtis Mida valmistada
Mis eksamid ja tase see on? Sellest sõltub töö ja kriteeriumide kogum Nimi, viide ametlikule kirjeldusele või nõudmisele
Milliseid oskusi testitakse Ettevalmistus ei tohi olla ühesugune harjutus Partitsioonide nimekiri, kui see on ametlikus kirjelduses
Töövormingu vaade Sa pead treenima täpselt selliseid asju, mida eksamil tehakse. Näiteid ülesannetest, kui korraldaja neid avaldab
Kui palju aega on tähtajani? Plaan peab olema realistlik, mitte täiuslik. Kuupäeva või näidisaja määramine
Kuidas edusammud läbi tehakse Arusaamad kontrollpunktid aitavad pimesi liikuda Sinu varasemad tööd või enesehinnang
Milliseid materjale kasutatakse Te teate, mida osta ja mida teha koolitööde vahel. Nimekiri, mis on juba olemas
Kuidas on tegevus korraldatud ja kuidas on see seotud Vorming peab sobima sinu rütmiga ja õppima Võrgu/ helisageduse ja -sageduse eelistused
Millised on organisatsioonilised tingimused Ajakava, ümberkirjutamine ja tasumine ei tohiks olla üllatus. Sinu ajapiirangud

Sa ei pea kõiki küsimusi korraga esitama. Ent kui õpetaja keeldub eksamivormingust või vastab ainult üldsõnastikus, on tal põhjust täpsustada. Hea vastus on see, et mida tehakse, kuidas harjutatakse ja mida tehakse koosolekute vahel.

Kogemused ja tutvumine vormindusega

Küsi, kas õpetaja töötas sinu eksamil ja kuidas ta muudatusi jälgib. Ära nõua, et sa kirjutaksid üles arvud ja aastad, kui sa pole selleks valmis: et näidata, kus sa vaatad asjakohaseid nõudmisi ning kuidas sa kontrollid, kas ettevalmistus on vormikohane. Kui sul pole just sellist kogemust, siis see ei ole automaatselt negatiivne, vaid õpetaja võib pakkuda välja ausa plaani ja teha eraldi kindlaks, millised on ametlikud materjalid. Kuid siis tasub arutada, kes on selle faili vorminduse juht.

Materjalid ja tagasiside

Kontrolli, millised õpikud, ülesanded ja helimaterjalid on kavas, kas kirjatööd on kontrollitud ja veateadete lahendamine, ning kui kiiresti saad tagasisidet. Kui oled ise valmistunud, küsi, milliseid materjale kasutada vorminduse treenimiseks ja kus kontrollida, kas tööd on ikka õiged. Ära osta enne esimest vestlust palju asju, vaid mõista kõigepealt, mida sul tegelikult vaja läheb.

Kuidas arutada ettevalmistuste ja tähtaegade plaane

Plaan ei ole aruande jaoks, vaid et mõista, kuidas see käib. Esimesel kohtumisel on vaja teha marsruut ja teha tehing, kui asi on selge. Kui õpetaja lubab eksamiks ilma diagnoosi ja tähtajata valmistuda, siis küsi, mis on selle järelduse aluseks.

  1. Diagnostika. Kontrolli kohe, milline tase on parajasti aktiivne: mis on juba olemas, kus on nurjumised, milline töövorming põhjustab raskusi.
  2. Nõudekaart. Selgita välja, millised oskused ja ülesanded on eksamiks vajalikud. Märgi ära, mida tuleks regulaarselt treenida ja mida tuleks teha piisavalt.
  3. Nädalane rütm. Lepi kokku, kui palju aega sa saad tegelikult pühendada hobidele ja iseseisvale tööle. Parem vähem, aga stabiilne.
  4. Vormindus. Arutage eraldi, kuidas sa harjud ülesannete struktuuri ja ajapiirangutega, kui neid on.
  5. Kontrollpunktid. Pane tähele, kui oled edusamme teinud ja mida on vaja, et plaan ümber kujundada.
  6. Varud enne eksamit. Võta aega, et end kordada ja end rahulikul viisil ette valmistada, mitte lihtsalt uuteks uurimiseks.
Soovitus. Palu õpetajal see plaan 3-5 punkti kirja panna. Mida me teeme tunnis, mida me teeme ise, kuidas me vaatame ja millal me plaani juurde tagasi läheme. See lühike nimekiri on kergem kui mitmekuiline tabel.

Tähtajad peaksid olema ausad. Kui eksamini on vähe aega, siis on palju keerulisem plaan, et võtmenõuded tuleks sulgeda, kui et need läbida. Kui aega on palju, võid paigaldada baasi ja seejärel vormida. Mõlemal juhul küsi, mida sa teed, kui jääd nädala hiljaks või mõistad, et teema on raskem kui oodatav.

Organiseeritud üksikasjad: formaat, ajakava, maksed

Kui oled selle sisuga toime tulnud, asu asja kallale. Need pole teisejärgulised, vaid ebakorrapärased või arusaamatud tingimused rikuvad kiiresti regulaarsust. Kontrolli, kas sul on internetiühendus või mitte, kui pikk on koosolek, kui sageli plaanid teha ja mis juhtub sissekande ajal. Kui valid võrgust, kontrolli, millist platvormi kasutada ja kas lisamaterjali on vaja.

Küsi, kuidas õppemaksu tasutakse, millal tuleb maksta ja mis on tasumise ja tühistamise tingimused. Täpsed summad ja reeglid kutsuvad õpetajat või kooli ise; ära vaata teiste inimeste arutelude arvu. Kui sulle pakutakse õppekotti, siis küsi, mis juhtub, kui sa ei jõua koosolekule või otsustad muuta oma vormindust. Sinu jaoks on tähtis etteaimatavus, mitte kõige madalam pakkumine.

Aruta eraldi, kas see on kontrollitav, kui palju aega see võtab ja mida teha, kui töö ei õnnestu. Kui õpetaja pakub materjale, siis kontrolli, kas neid on vaja osta ja kust. Kui sul on rahalisi vahendeid, siis ära kõhkle öelda, et sul on piiratud eelarve. Aus vestlus aitab sul valida, milline on realistlik valik ilma ootamatute kuludeta.

Kui oled valmis lapsele eksamiks, siis küsi, kes on kohal ja kuidas on vanemaga tagasisidet korraldatud. Täiskasvanu õpilasele on kasulik kokku leppida, kuidas te saate materjali vahetada ja kus neid hoida. Väikesed asjad nagu häirevorming ja suhtlusviisid hoiavad närvid eemal ettevalmistusperioodil.

Kuidas mõista, et õpetaja on sobiv ja mida teha pärast koosolekut

Õige õpetaja ei pruugi olla kõige sobivam kõnemees. Keskendu selgele: sa mõistad, miks iga osa väljaõppest on vajalik, kuidas sa edened ja mida sa teed, kui sa seda teed. Kui pärast koosolekut tundub, et oled kuulnud vaid ühiseid lubadusi, küsi või otsi endale mõni teine arst. See on normaalne, sest esimene vestlus on vajalik ka selleks, et kontrollida, kas see on ikka kohane.

Pange tähele tempot. Küsimuste esitamine ei tohiks tunduda hirmus, kuid ka mitte liiga lihtne. Õpetaja pakub sulle diagnoosi, selgitab sinu kogemusi ja näitab ausalt, millised tähtaegad on realistlikud. Halb märk on lubadus, et ei arutata lähtetaseme ja tööhulga üle.

Pärast koosolekut on hea kohe kokku leppida. See aitab sul hoida oma detaile ja näha, kas need sobivad kokku.

  • Pane kirja eesmärk, tähtaeg ja järgnevad sammud: mida sa teed järgmise tunnini?
  • Säilita plaan või vähemalt lühike nimekiri teemadest ja kontrollpunktidest.
  • Kontrolli, kas sul on olemas materjalid ja organiseerimistingimused: ajakava, side, maksed, ülekanded.
  • Määrage järgmine kohtumine või kuupäev, millal saate tagasi plaani juurde minna.

Kui sa pole valmis alustama, siis ütle ausalt. Mõnikord on kasulik võtta paus, koguda eksami kohta ametlikke andmeid ja pöörduda tagasi täpsemate nõudmistega. Esimene kohtumine ei pea olema lõppenud, vaid selle eesmärk on teha järgmine samm selgeks.

Korduvad küsimused

Kust ma peaksin alustama Eesti eksamit?

Alusta ülesande ja nõuete täpsustamisega: millist eksamit, vajalikku taset ja oskusi testitakse. Seejärel kirjelda õpetajale olukorda ja tähtaega. Kontrolli eksami korraldaja käest, kas sul on olemas ametlikke asju, näiteks formaad, registreerimist ja kuupäeva.

Kas enne esimest tundi on vaja teada, millal eksamit teha?

Täpne kuupäev aitab plaani luua, kuid selle puudumine ei takista ettevalmistust. Ütle vähemalt näide või selgita, et kuupäev pole veel kindlaks määratud. Sel juhul võib õpetaja pakkuda paindlikumat marsruuti ja kontrollpunkte.

Mida teha, kui ma ei tea oma Eesti taset?

Ütle seda esimesel kohtumisel. Õpetaja võib teha lühikese diagnostika või pakkuda ülesandeid erinevate oskuste hindamiseks. Ära püüa arvata, milline on enesehinnang, vaid et plaan on tähtsam kui tegelik näide sellest, mida sa suudad teha.

Kas eksamiks on võimalik valmistuda ilma õpetajata?

Iseseisev ettevalmistus on võimalik, kui mõistad nõudmisi ja oskad end läbi uurida. Õpetaja või nõustaja on kasulik diagnoosimiseks, tagasisideks ja plaani korrigeerimiseks. Kui teed seda ise, kontrolli regulaarselt eksami ametlikku kirjeldust.

Milliseid materjale ma oma õpetajalt küsin?

Küsi, milliseid oskusi on vaja, ja vaata, millised materjalid on vajalikud ja millised lisamaterjalid vajalikud. Kui õpetaja pakub õpikut või raamatukogu, küsi, kuidas on ta seotud eksamivorminguga. Ära osta enne esimest vestlust suurt pakki.

Kui tihti peaks see tund toimuma?

Sagedus sõltub tasemest, tähtajast ja ajast, mida saad ette valmistada. Arutage oma töö tegelikku rütmi ja suurust. Regulaarsus on tavaliselt tähtsam kui intensiivsus. Parem on olla stabiilne ja teha asju arusaadavalt kui harva pikki kohtumisi ilma et oleks vaja aega juurde võtta.