Avalduste koostamine: kuidas ülesannet kirjeldada ja spetsialistide pakkumisi võrrelda
Avaldise ettevalmistamine on harva üks dokument. Ühel juhul tuleb esitada avaldus kas asutusele või organisatsioonile teatud reeglite järgi, teisel juhul tuleb esitada soov mõne spetsialisti poole pöörduda ja valida, kellega koos töötada. Nende kahe olukorra üldiseks jooneks on see, et mida täpsem on objekt, seda vähem on selle kohta infot ja seda lihtsam on vastuseid võrrelda. Allpool on praktilisi küsimusi: kuidas lisada ülesande kirjeldusse, millised valemid tekitavad liigset müra ja kuidas tuleks neid lauseid võrrelda, et mitte võrrelda.
Avaldus, taotlus või briifing: mida sa täpsemalt teed
Avaldusega on seotud erinevad dokumendid. Mõnikord on kõne all isik, kellel on oma vormid ja järjekord. Mõnikord on küsimus äriettepanekute kohta, kus on vaba vorm ja sisu on sinu otsustada. Mõnikord on see lühike briifing ühele esitajale. Nende žanride kokkusegamine on ebamugav, sest neil on erinevad aadressid ja erinevad standardid.
Esimene tüüp on instantsi pöördumine. Siin on kirjas aadressi nõuded: millised on rakendused, mis lisatakse, kuidas ja kuidas saata. Ka sisu on tähtis, kuid see peab sobima väliste raamidega. Kui me püüame seda vormi asendada detailse kirjaga, siis võidakse dokument uuesti ümber teha, mitte sellepärast, et see oleks loogiline, vaid et see oleks ebasobiv.
Teine tüüp on ettepanekute esitamine. Siin otsustad sina, mida küsida ja kuidas vastust saada. Ülesanne on luua tingimused, kus mõned esitajad vastavad samale küsimusele. Siis saab nende vastuseid võrrelda.
Kolmas tüüp on briifing ühele spetsialistile, kelle oled juba valinud või keda oled peaaegu valinud. See võib olla lühem, sest osa kontekstist on juba arutatud. Kuid ka siin on kasulik kirjalik tekst kirja panna, nii et mõlemad pooled nädala pärast samale kohale jõuaksid.
Praktikas on palju segajaid. Kujuta ette olukorda: taotled taotlusvormi, kuid dokumentide kogu on spetsialist. Kõigepealt küsitakse luba ja seejärel küsitakse aadressivormi. Nende kahe dokumendi puhul on kasulik hoida need lahus: kui soovid töö ja tingimuste üle arutleda, tuleb seda teha ainult siis, kui selleks on vaja saata. Kui esitada avalduses kogu kirjavahetus esitajaga, muutub dokument pikemaks ja raskemaks.
Vormi ja vaba kirjeldusega: kus on loogika?
Kui saajal on kindel vorm, siis alusta sellest. Loe, millised väljad on kohustuslikud, millised rakendused on mainitud ja kas on olemas piiranguid. Seejärel kirjuta see osa, et sa ei raiskaks aega tekstile, mida pole kuhugi kirjutada. On kasulik eraldi välja kirjutada küsimused, millele vorm ei vasta, ja enne saatmist küsida nende aadressi.
Kui vormi ei ole, siis see on loogiline: faktid, eesmärk, piirangud, mis ootavad tulemust. Vaba kirjeldus ei tähenda ’ mida rohkem, seda parem ’. Pikk tekst ilma struktuurita on raskem lugeda kui lühike nimekiri selgete punktidega.
Kontrolli keelt ja sissekande viisi. Eesti büroosse pöördumiseks võib olla tähtis, millisesse keelde dokumendid võetakse, kas on vaja tõlkida ja kuidas on signatuur kinnitatud. Need üksikasjad ei ole mõeldud oletamiseks, kas kontrollida aadressilt või selle veebilehelt. Kui sul on mõni teine keelne dokument, siis uuri eelnevalt, kas vajad vandesõna või missuguseid erijooni on vaja, et see oleks eraldi teema, mida oleks mõtet enne sisseastumist selgitada, mitte pärast kommentaari.
Praktiliselt on vaja lugeda dokumenti enne saatmist otse saaja silmade läbi. Kas sa mõistad, mida sa tahad, alates esimesest lõigust? Kas on näha, mida ta tegema peab? Kas on veel viiteid failidele, mida kaasatud failis pole? See võtab paar minutit aega ja võtab osa meie testist.
Kui sinu puhul kehtib maksu-, sotsiaal- või loaga seotud protseduur, kontrolli asjakohaseid nõudeid ametlikust allikast. Üldnõuanded ülesande kirjeldamiseks aitavad ümber pöörata, kuid ei asenda agentuuri juhiseid ega spetsialisti nõu.
Ja veel üks asi, mida tihti edasi lükkatakse: salvesta koopia ja kinnita, et see on saadetud. Kui saaja küsib midagi täpsustada või saadab sulle märkuse, siis tead täpselt, mis ja millises väljaandes see oli. See on lihtsam kui mälust teksti taastada.
Kuidas esitada võrdlusülesandeid
Kõige tähtsam võrdlus on sama küsimus. Kui oled kirjutanud ühe isiku, teise aga teise, siis pole mõtet vastuseid võrrelda, sest erinevust ei selgita mitte see, kuidas sa ülesandest aru saad, vaid hoopis see, kuidas sa seda mõistad.
Miinimumandmed, eesmärgid ja piirangud
Kirjeldus ei pea olema pikk, kuid see peaks lõpetama põhiküsimused. Siin on nimekiri punktidest, mida tasub enne saatmist kaaluda.
- See on ese. Mida täpselt teha või saada: valmistada ette dokument, kontrollida, esindada, korraldada protseduur. Parandage tulemuse, mitte protsessiga.
- Lähteandmed. Milliseid materjale on juba olemas, millises keeles ja kuidas neid kasutatakse. Mis on seotud päringuga ja mis puudu.
- Sihtmärk. Mis on tulemus ja kes seda kasutab. See aitab sul otsustada, kas sinu esitaja on sobiv, ja kas sina valid vorminduse.
- Piiranguid. Ajad, keel, vorming, maht, tehnilised nõuded, vajadus läbi rääkida.
- Tööpiirid. Mis on osa ülesandest ja mis on teada, et ta on sinu poolel.
- — Protsent on kriitiline. Mis on märk, et tulemus on valmis ja sobib?
- Küsimused esitajale. Mida sa tahad vastuses selgitada: töö, faasid, load, maht.
Kujuta ette olukorda: kui keegi tahab esitada taotluse, peab ta koguma dokumendid ja otsima abi. Soovi korral loetlege, millised dokumendid on juba olemas, millises keeles need on, kas need tuleb viia teatud vormi või kes neid taotleb, või siis taotleja ise või esindaja. Ilma nende üksikasjadeta vastab esitaja kõigile oma sõnadega ja sellist vastust ei saa võrrelda.
On kasulik eraldada kohustuslikud asjad eelistatud isikust. Näiteks „dokumendid peavad olema valmis teatud kuupäevaks”, mis on hädavajalik, ja„ lühike kirjake ” on soovitatav. Kui see on ühes lõigus, võib esitaja otsustada, et mõlemad punktid on võrdsed, ning ta võib panna lause ümber teise.
Teine töökord on see, et me jagame kirjelduse kaheks: «Mida me teame» ja «mis tuleb lahendada». Faktid ja materjalid on esimeses osas, teises on küsimused, millele sa tahad vastust. See on palju lihtsam, kui näidata, kus ta riske näeb, ja teie võrrelda, kas osalejad mõistavad ebakindlust.
Ajad, eelarve ja ootuste kahvel
Selle asemel et öelda «aeglane», tuleks ajavahemiku või perioodiga, millele on vaja tulemust. Kontrolli, millal tähtaeg on: materjali saatmine, kokkuleppest kinnipidamine ja tasumine. Kui täpne kuupäev on teadmata, anna orientiirile teada ja palu, et ta annaks sulle edasise ülesande, siis sa näed, kas graafik on realistlik.
Eelarve on sama loogikaga: puuduv summa ei tee päringust paremat asja. Sa ei pea ütlema täpset numbrit, vaid määra raami või palu et sa teeksid hinnast maha. On hea küsida, mis on hinnas ja mis on eraldi tasustatud. See ei taga odavat pakkumist, kuid vähendab riski võrrelda kõiki vastuseid.
Veel üks võte: palu esitajatel selgelt läbi lugeda oma arvamused. Fraas „näitab, millised tingimused on lausel, mis on täis ja eesti keeles ”. Sellised märkused aitavad meil mõista, kus vastused on erinevad, mitte hinnas, vaid ülesande mõistmises.
Kui ülesanne kukub järjestikku, siis kirjeldage, mis on kõigi jaoks valmis. See aitab meil mitte ainult jälgida töö edenemist, vaid ka mõista, kus saab kursuse ilma igasuguse kahjustamata korrigeerida. Valem «vahevara» on parem kui «tehke hästi esimesel korral», teine ei anna mingeid kontrollpunkte.
Ka üleliigne kirjeldus on takistuseks. Kui tekst on täis lehekülgi ja ta kordab samu mõtteid, võib esitaja jätta vahele tähtsa punkti. Lühikestest alapealkirjadestruktuur toimib paremini kui teadvus.
Valemid: mis aitab ja mis tekitab liigseid küsimusi
Hägused sõnastused tunduvad viisakad ja universaalsed, kuid need ei tee lausetest suurt midagi. Allpool on mõned tüüpilised asendajad. See pole kopeerimismall, vaid orientatsioonis olev kujund: asenda oma objekt ja oma piirangud.
| Hägune sõnastus | Töösõna | Mis vahet sel on? |
|---|---|---|
| „ Kõik peab olema võtme all ” | „ Vaja on valmistada varustus, kontrollida nimekirja, teha see ära. Üle kastide on nõustamine sisseastumisjärgselt.” | Piirangute arv ja ulatus |
| Kiire | „ Resultaati vajatakse 15. oktoobriks; kui tähtaeg on liiga suur, paku etappe.” | Ajastus muutub testitavaks |
| „ Väga odav ” | „ Eelarveorri (vahemik); soovi korral määrata, mis on hinnas) | Hinde saab võrrelda koosseisuga |
| „Tehke nagu kõik teised ” | „ Nõuded: formaat, keel, rakenduste nimekiri ” | Tulemuse kriteeriumid |
| „ Et kõik oleks seaduslik ” | „ Sa pead arvestama aadressi nõudega, millised on sinu kontrolli punktid ” | Ülesanne muutub konkreetseks |
| «On dokumendid, vaadake» | „Eelmisel rakendusel on kolm faili: puudu on abi, seda tuleb taotleda” | See näitab, millega esitaja töötab. |
Põhireegel on lihtne: asenda hinded märkidega. «A», hinnang, «kontrollides punktide A, B ja C» järgi on märk. Eriolukorras ehk kuupäevaks on «Operatsioon» märk. Mida vähem on sõnu, mida igaüks mõistab omamoodi, seda parem on vastus.
Teksti saab kontrollida ka vastupidisel moel: kui sõnastus on võimalik täielikult edasi kanda, ei anna see sinu ülesandest teada. „ Vaja on kutselist lähenemist” sobib nii remondiks kui tõlkimiseks ja konsultatsiooniks. Asendage see millegi tähtsaga.
See on eraldi õiguslik sõnastus. Kui keegi palub, et asjad oleksid seaduslikud, ei kirjeldata ülesannet: ta paneb isikule normi, kuid ei ütle, mida täpselt kontrollida. Kasulikum on määrata, millist aadressi sa soovid ja milliseid küsimusi sa soovid selgitada. Kui asi puudutab õigusi ja kohustusi, arutatakse vastutuse piire eraldi ja koos spetsialistiga, kes võib neid hinnata.
Tasub ka mõelda, kuidas küsida hinna kohta. «Kui palju?» on peaaegu alati vastus: Kui lisada, mis on ülesanne ja mis on sinu tulemus, muutub vastus täpsemaks ning seda on lihtsam võrrelda.
Teine tavaline viga on see, et sa ei saa seda faili ilma selgituseta saata. Dokumentide nimetisfail ei ütle midagi selle kohta, mida nendega teha. Selle asemel loetle, mis on juba kontrollitud ja mida kõige rohkem vaadata.
Kuidas asjatundjaid võrrelda
Kui vastused on käes, kontrolli kõigepealt, kas need vastavad samadele küsimustele. Kui üks kõneleja kirjeldas etappe ja eeldusi ning teine oli piiratud summaga, ei anna hinnavõrdlus midagi: te võrdlete erinevaid mahtu.
Kriteeriumid välja arvatud hinnad
On hea vaadata paari asja korraga. Tööde koostis: mis läheb sisse, mis jääb raami taha. Võimalused: mis on esitaja vaikimisi ette nähtud. Tähtaeg ja etapid: kas on olemas vahepunktid, kus saab midagi parandada? Konkursioonide järjekord: kui palju ringe on korraldatud ja kuidas on tehtud muudatusi. See, mida sinult nõutakse: materjale, otsuseid ja vastuseid. Suhte teemavorming: leping, konto, vaatus on järgmine samm, kuid sellest on kasu juba eelnevalt.
Praktilise võrdluse järjekord võib olla:
- Kokkuvõtete kaupade kaupa kokku võttes saab määrata, mida sinult oodatakse.
- Märgi, kus vastus on puudulik või mis on küsimusega vastuolus.
- Esitada kõigile osalejatele ühesuguseid küsimusi, ilma et nad teiste inimeste tingimusi selgitaksid.
- Võrdleb uute vastuste vastused töö, mitte ainult arvuga.
- Kontrolli, et lause ei asendaks objekti, sest mõnikord vastab esitaja mugavamale ülesandele.
- Salvestab valitud kirjatüübi, et kokkulepped ei muutuks suulisteks lubadusteks.
Hinna laialipaiskumine pole halb ega halb. See võib selgitada erinevaid kogemusi, erinevaid eeldusi, erinevaid eeldusi. See on hoopis midagi muud. Kui erinevus jääb seletamatuks, siis on see põhjus küsida küsimusi, mitte lihtsalt suvaliselt valida.
Lihtsa võrdlustabeli või vähemalt sedeli abil saab iga vastusega kokku leppida. Nädala pärast on meilivahetus ja selle uuesti tegemine on raskem. Need on väga huvitavad.
Kui on vaja midagi küsida, siis esitage kõik osalejad samale väljendile. Kui üks on paigas ja teine on lühike, siis on olukord jälle teistsugune. Sama küsimuse koopia säästab aega ja teeb vastused võrdseks.
Kui keegi on valitud, on järgmine samm – teha kokkuleppeid. Loogika on sama, mis lepingute loomisel: kirjelda teemat, piire, kuupäeva ja järjekorda. Selle loogika lahendamine on olemas. „ Kokkulepped: kuidas ülesanne ära kirjeldada ja asjatundjate ettepanekuid võrrelda ”.
Kui ülesanne sisaldab mõnda muud keelt, siis kontrolli eelnevalt, kas on vaja või mitte. Kõik selle töö alased asukohad on kogutud materjali. „ Vandekohus: kuidas ülesanne esitada ja asjatundjate ettepanekuid võrrelda ”.
Ja viimane: ära kiirusta kõige odavama valikuga, sest see on teistest arusaadavam. Mõnikord ei ole vastus selge, vaid lühike kirjaoskus. Kui sa ei vasta mõnele küsimusele, siis pole võrdlus veel lõppenud.
Korduvad küsimused
Mille poolest erineb avaldus pakkumisest?
Avaldus on üldjuhul suunatud asutusele või organisatsioonile ning see allub nende reeglitele: vormile, rakendustele, sisseastumismeetodile. Pakkumine on sinu dokument, kus kirjeldad ülesannet ja palud paljudel esitajatel vastata samadele küsimustele. Esimesel juhul on sul vaja olla täpne, teisel juhul määrad ise, kuidas vastuseid võrrelda.
Mida sa soovid ülesande kirjeldamisel kasutada?
Miinimum: töö, lähteandmed, sihtmärk, tähtajad ja vorming, tööpiirid ja vastuvõtukriteeriumid. Kasulik on lisada küsimusi, millele esitaja vastab. Kui midagi on puudu, siis on seda raske võrrelda, et esitajad hakkavad asju läbi mõtlema.
Kas eelarvet saab mitte avalikustada?
— Jah, aga siis on suurem risk saada vasturääkivaid vastuseid. Täpse summa asemel võib määrata ka vahemiku või paluda väärtusest maha võtta ja öelda, mis on selle väärtus. Nii on ka esitajatel vabadus, aga sinul on põhjust lauseid võrrelda.
Kuidas võiks lauseid võrrelda, kui hinnavahe on suur?
Kõigepealt tuleb teha kindlaks, millised on töö- ja lubade koostised. Eri summasid võib sageli kokku võtta mitmesuguse summaga: üks on leppimine ja teine on vaid mustandi ettevalmistus. Kui seda on täpsustatud, muutub see väärtus mõttekaks. Kui erinevust pole, siis küsige otse põhjust.
Kas taotlusele tuleb ise esitada ametlikke nõudmisi?
Jah, kui see on administratiivasutusega seotud. Vormi, rakendusi ja sisseastumismeetodit saab määrata aadressi reeglite järgi ning neid tasub kontrollida aadressilt või töötajatelt. Eriti tähtis on see seal, kus on kindlaksmääratud protseduurid ja tähtajad. Üldnõuanne ülesande kirjeldamiseks ei asenda ametlikku juhendit.
Mida teha, kui spetsialist vastab üldsõnaliselt?
Pöörduge tagasi küsimuste juurde: küsige, millised on töö, etappid, lubamised ja mida te vajate. Kui vastus on jälle ühine, on see märguanne, et ülesanne on kas liiga vähe või ei ole esitaja valmis tingimusi täpsustama. Mõlemal juhul on parem küsida enne küsimuse, kui uurida pärast tööd.
Kas taotluse esitamisel on vaja dokumendi tõlkimist?
See sõltub nii aadressi kui dokumendikeele nõuetest. Kontrolli asjastusametist või veebilehelt, kas dokumendid võetakse vastu teises keeles ja kas on vaja tõlkida, sealhulgas vandemees. Selgita välja, kes seda tõlget teha võivad ja kuidas seda vastu võetakse, et mitte neid ümber teha.
Vaata kataloogi: Avalduste koostamine