Suuline tõlge: mida töömahu, tähtaegade ja tulemuse kohta kokku leppida
Suuline tõlge ei alga mitte keelega inimese otsimisest, vaid ülesande kirjeldamisest. Ta peab mõistma, mis toimub koosolekul, kui palju aega tõlkija töö juures kulutab, milliseid materjale ta vajab ja millisele poolele ta selle määrab. Kui neid kirjeid ei arutata, võivad isegi kogenud tõlkija ja arvestav tööandja erinevate aja — ja ajavahemike kohta erinevaid teadmisi anda.
Allpool on kirjas, millised küsimused esitatakse enne koosolekut, mida tuleb kirja panna ja kus sageli tekivad vastuolulised ootused. Kui vajad tõlki ametlikuks raviks, tervisenõustamiseks või kohtuks, küsi eraldi tõlgi staatuse, konfidentsiaalsuse ja fikseerimise nõude vastuvõtjalt. Siin ei tohi olla universaalseid reegleid.
Kõigepealt sõnasta ülesanne, mitte ainult keel
Fraas „vajab venekeelset tõlki eesti keelde” kirjeldab ainult keelepaari. See ei ole piisav, et korraldada tööd. Kontrolli, mis sündmus see on: ärikohtumine, läbirääkimisted, esitlus, seminaride õpetamine, külalise saatja, nõustamine või ametlik üritus. Peale selle, et vormindus on raske, sõltub sellest ka tõlkestiil, vajadus ettevalmistuse ja varustuse järele.
Kirjelda publikut ja eesmärki. Kui osalejad peavad otsustama, kas nad saavad aru, mida nad tahavad, siis on tähtis, et nad teaksid, mida nad ütlevad ja mida nad ütlevad. Kui see on külalise saatja, on tähtsam paindlikkus ja võime töötada muutuvas keskkonnas. Esitluses võib olla vaja sünkroonvormingut või jadakat tõlket pausidega; väikese töökoosoleku jaoks on sageli piisavalt järjekindlat tõlget. Ära vali režiimi ainult harjumuse järgi, vaid selgita käsikirja ja palu, milline vorm sobib.
Järjekorras, sünkroniseeritud ja hooldaja: mida täpsemalt öelda
Kui see on korduv tõlge, siis see on sisuks ja tõlgiks pärast kõnet. See mõjutab koosoleku tempot, kui paneme pausidele aega juurde ja hoiame programmi tegevuses. Kui tõlkija tõlgib sünkroontõlget, töötab ta peaaegu samal ajal koos kõnega; sellel on kriitiline varustus, kuulmine, kobina või sontograafia ning ka kõnetekstid. Hooldajad on liikumises: näitusel, külalisega kohtudes ja linnareisil. See stsenaarium käsitleb eelnevalt marsruuti, kestust, ootepunkte ja mida tõlkija teeb ja milliseid ülesandeid ta ei täida.
Võrgus kohtumiseks kontrolli eraldi platvormi, heli kvaliteeti, võimalust ühendada teine seade ja sõnavahetust. Kui üritus toimub Eestis, tuleks tehnilised üksikasjad – võrgud, pistikud, mikrofonid, osalejate asukohad – eelnevalt kindlaks määrata. See ei garanteeri ideaalset sidet, kuid vähendab riski, et tõlkija ja klient lahendavad kohtudes tehnilised asjad.
Mis lisada briifingule:
- kohtumise teema, kohtumise eesmärk, võtmeisikute nimed ja rollid
- keelepaari ja tõlke suuna, kui see muutub
- Vorming: online või konto, jada, sünkroniseeritud, hooldaja
- programm, resolutsioon ja iga ploki eeskuju
- mõistete, lühendite, toiduainete ja ametinimede nimekiri
- materjale: esitlust, kutset, dokumendiprojekte, linke
- konfidentsiaalsuse reeglid ja see, kas sisu võib arutada
- kontakt, kes vastutab muudatuste ja seal olevate küsimuste eest.
Mida täpsem briifing, seda vähem improviseerimist. See ei tähenda, et sa peaksid saatma edasi kõik asjad, mida sa soovid, vaid hoopis seda, et sa valiksid need tõeliselt tähtsad dokumendid ja märkisid ära, mida sul tuleb arutada ja mis on kaustas „Igaks juhuks ”.
Pindala: mida arvata tõlgi töödest
Maapind pole ainult kõneaeg. Töö koosneb ettevalmistustest teemaks, terminite uurimisest, teedest, ootamisest, tehnilisest kontrollist, pausidest ja mõnikord ka tagasisidest pärast koosolekut. Seepärast ei ole hea korraldada mitte rida programmis, vaid selge arvutuse ja skripti piirjoonte ühik.
Selgita, kui palju aega tõlkijal tuleb kasutada. Näiteks kella 10 kuni 13 kohtumine on üks stsenaarium, „tulemine kella poole kümneks, kella kaheni, võib jääda õhtusöögile ” teine. Kui programm võib edasi liikuda, siis arutage, kuidas on oodatud aega ja lisaplokke. Ära jäta sõna „tõeline ” juurde ilma selgituseta, sest see on mugav ainult siis, kui mõlemad pooled mõistavad ühtmoodi, mida peetakse faktiks.
Rääkige omavahel. Tõlge – kõrge kontsentratsiooniga töö; ilma pausita võib kvaliteet langeda. Vaheaja kestus ja järjekord sõltuvad vormingust, kuid küsimus ise tasub eelnevalt kokku leppida, millal see välja tuleb, kes selle asendab, mis juhtub, kui koosolek venib. Kui oled sündmusel kasutanud mitut keelt või mitut tõlkijat, siis määra eelnevalt ära rollid ja konteksti ülekandmine.
Kontrolli koguse järgi:
- ürituste ja aktiivsete plokkide üldine kestus
- Saabumine, tehnika kontrollimine ja töö lõppemine
- kas eskortitakse enne või pärast esmakohtumist
- kuidas pausi, ootamist ja viivitust arvestatakse
- Kas lisaosavõtjaid, seansse või keeli on võimalik saada?
- kes vastutab muudatuste ja kui kiiresti programmi edastab
- mis on ettevalmistus, on materjali lugemine, telefonikõne, sõnastik.
Kui klient ei tea, kui kaua see kohtumine kestab, siis oleks parem öelda vahemik ja arutada, kuidas seda parandada. See pole mitte kogenematuse märk, vaid planeerimise normaalne osa. On oluline, et mastaabi ei käsitletaks ainult suuliselt koridoris, vähemalt lühikese teate või sedeli abil saab kontrollida, kas see on võimalik.
Ajad: kohtumised, kohtumised ja ajavahemikud
Suulise tõlke tähtaeg ei ole lihtsalt kohtumisaeg. Tuleb kokku leppida, millal tõlge kätte saab, millal ta kinnitab valmisolekut, kui ta on tehnikaga ühenduses ja kui kiiresti ta muudatusi teeb. Kui materjal jõuab viimasel hetkel, siis ettevalmistus kahaneb ja ebatäpsuse risk kasvab. See ei tähenda, et tõlge on võimatu, kuid mõlemad pooled peavad mõistma piiratust.
Planeerimiseks on kasulik kindlaks teha kolm kontrollpunkti. Esimene on eeltõend kuupäeva ja formaatilise vorminduse kohta. Teiseks, saada võtmematerjalid ja mõistete nimekiri. Kolmas on viimane, viimane läikiv: programm, osalejad, lingid või aadressid, kontaktisikud, saabumise aeg. Kui tegemist on suure või tundliku teemaga, võiks kasutada lühikest kõne, mis aitab ootusi kontrollida ja mitte muuta esimest kontakti organisatsiooniliste üksikasjadega.
Ka koosoleku ajal on vaja reegleid. Kes regulatsiooni jälgib? Mida teha siis, kui kõneleja räägib liiga kiiresti? Kas me saame selle sõna täpsustamiseks katkestada? Sünkroniseerimisvormingus on tagasiside piiratud, nii et oleks parem teha eelnevalt kindlaks, kas signaalid või kanalid on vajalikud. Tõlgil on võimalik teha rohkem pause, kuid on oluline, et klient säilitaks korra, mitte ei suunaks oma tõlketööd edasi tõlkesse.
Pärast koosolekut arutage, kas on vaja lühidalt arutada, mis toimis, millised terminid tuleks sõnastikule lisada, kas oli tehnilisi probleeme. See pole iga kohtumise jaoks kohustuslik samm, aga korduvate projektide jaoks säästab see aega. Kui osapooled tahavad edasi töötada, siis lepi kokku, kus materjalid hoitakse ja kellel on neile ligipääs.
Tulemus: kuidas hinnata kvaliteeti ja kuidas hinnata töö tulemusi
Suuline tõlge on teenus, mida ei pruugi alati näha kui valmis dokumenti. Seepärast on hea enne töö algust kriteeriumid läbi arutada. Kas on tähtis, et tööandja oleks täpne, täielik, kiire, neutraalne, võime säilitada kõneosavus, võime töötada emotsionaalsete kuulajatega? Kui kriteeriumid pole välja märgitud, on risk saada subjektiivseks väärtuseks / ei meeldi.
Ärikohtumise puhul võidakse saada selgeid läbirääkimisi ja kirjalikke kokkuleppeid. Esitluses kasutatakse võtmeteosete seoseid ilma eesmärgita. saatjad tunnevad end mugavalt ja neil pole kommunikatsioonihäireid. Need on erinevad tulemused ja neid tuleb hinnata erinevalt. Ära nõua, et sa ei tõlgiks järjestikust sõnastikku, mis segab mõtet, ega oota, et sa iga lause sünkroonvormingus iga lause täiuslikuks loetava tekstivorminguks peaksid.
Kas salvestada või lahti krüptida
Sündmuse ja lahtikrüptimise kirjutamine on eraldi teema. Kui klient vajab stimograafiat, peaks ta sellest eelnevalt rääkima: mitte iga kirje ei sobi lahtikrüptimiseks, vaid osalejatel võivad olla oma konfidentsiaalsuse reeglid. Kontrolli, kes teeb salvestisi, kus seda hoitakse, kellel on ligipääs ja mis juhtub pärast projekti. Kui sa ei taha seda salvestada, siis parem ütle seda otse, et sa ei tekitaks vale ootusi.
Kui soovid koosoleku kokkuvõttes lühiajalist aruannet, kontrolli selle vormingut: otsuste, mõistete või täistekstide nimekirja. Suuline tõlkija ei pruugi täita tõlki või redruktuuri, vaid see võib olla üks eriülesanne. Piir on parem enne kui töö algab, mitte pärast.
Kasutamiskriteeriumeid saab defineerida nii:
- Tõlge sobib kokku ja skriptiga;
- Võtmesõnad ja nimed on edasi antud nii, nagu osapooled kokku leppisid;
- Osalejad mõistavad üksteist, ilma et nad pidevalt järelepärimisi teeksid;
- Aja- ja materjalidega seotud organisatsioonid on lõpule viidud
- Sissekande ja konfidentsiaalsuse küsimused on eelnevalt kokku lepitud
- Lisaülesanded: lahtikrüptimine, aruanne, sõnastik — valitud eraldi.
Kui midagi läheb valesti, siis on kasulik eraldada tõlke sisu organisatsioonist. Halb heli, osalejate hilinemine või programmi muutmine võivad mõjutada tulemusi, kuid alati ei ole tegemist tõlgitööga. Rahulik lahendus faktidele aitab meil kiiresti lahenduse leida.
Kirjutamine
Kirjalik fikseerimine ei pea olema keeruline dokument. Väike kohtumine on piisav kinnitus, kus on kirjas võtmevõtmed. Korrapärase koostöö jaoks on kasulik leping või mõni rakendus, kus on kirjeldus skriptidest. Tähtis on see, et mõlemad pooled saaksid teksti uurida, mitte aga mälule loota.
Lepingutes saab peegeldada keelt ja tõlkesuunda, vormida, kuupäeva, kuupäeva, asukohta või viidet, pikkust, pausi, materjali, kontaktiisikut, muudatust, konfidentsiaalsust, kirjutamis — ja kriteeriumit. Kui on olemas erivajadused tõlgi staatuse või teema suhtes, tuleks need kontrollida vastuvõtja juures ja alles seejärel ülesande juurde lisada. See on eriti oluline ametlikuks protseduuriks, sest väide, et on vaja teha lisapingutusi, võib olla väga oluline.
Räägi omavahel, kuidas on võimalik lahendada probleeme. Kui koosolek venis pikemaks, kes kinnitab lisaaega? Kui tõlkija haigestub, siis mis on mõistlik otsus? Kuidas mõjutab see, kui materjalid ei jõudnud õigeks ajaks kohale? Pole vaja kirjeldada kõiki võimalikke stsenaariume, kuid mõned reeglid vähendavad pinget.
Kui tõlget on vaja läbirääkimisteks või mediteerimiseks, on kasulik eelnevalt kokku leppida nii keele kui ka arutelu vormindusega. Eraldi lahendamine, millised kokkulepped on meditatsioonile abiks, on siin: Mediteerimine: mida kokku leppida aja, tähtaja ja tulemuse järgi— Jah. See on ka tõlkes abiks, sest mida paremini suhtlemisreeglid ilmnevad, seda vähem peab tõlkija oma tundlikes kohtades improviseerima.
Tüüpilised lepinguvead
Enamus probleeme ei teki mitte keelel, vaid ootustel. Alla on vaja kontrollida vigu, mis on tehtud enne tõlkimist.
Viga 1. Ainult keelega. Ilma teema, formaadi ja publikuta ei saa tõlkija aru, milline stiil ja milline ettevalmistus on vajalikud. Isegi lühike kohtumine võidab mõned ettepanekud konteksti kohta.
Viga number kaks. Tõlgi töötamist arvestatakse ainult kõne ajal. Ettevalmistused, teede läbimine, tehniline kontroll ja ootamine on osa stsenaariumist. Need tuleb kas sisse lülitada või välistada.
Viga 3. Viimasel hetkel tuleb materjalid saata. Mõnikord on see vältimatu, kuid parem ette teada anda ja öelda, mida täpselt on kriitiline lugeda. Kui materjal pole valmis, siis öelge seda otse.
Viga 4. Ei mingeid pause ega tempot. Eriti pikkades üritustes. Kui programm on tihe, otsusta eelnevalt, kus pause on ja kuidas viivitustega toime tulla.
Viga 5. Segab suulise tõlke kirjaga. Dokumentide lahtikrüptimine, resideerimine ja tõlkimine on erinevad ülesanded. Kui neid on vaja, siis me peaksime need välja ütlema ja eraldi arutama.
Viga 6. Muudatuste lukustamine. Suu kaudu on kerge unustada. Lühikest aega kirjavahetuses säästab närvid.
Viga 7. Hinnata tulemusi ainult subjektiivselt. Eelmainitud kriteeriumid aitavad meil organisatsioonilisi probleeme tõlke kvaliteedist eristada.
Punased lipud lepingus
Neid võivad hoiatada ka need, kus pole piire: „tõsta kõik, mida vajad ”,„ ole kogu päeva kättesaadav ” ja „Saadame materjalid hiljem, seal on lihtne». See ei pruugi olla märk halvast kliendist või esitajast, kuid hoiatus, et stsenaariumit tuleb täpsustada. Samuti tasub küsida, kui ei ole juttu konfidentsiaalsusest, kirjutamisest või suuruse muutmise reeglitest. Et olla tundlik, on parem kontrollida, mida vastaspool nõuab, mitte loota üldteadaolevatele oletustele, näiteks ametlikele protseduuridele, meditsiinilisteleopetele, personaliküsimustele.
Hea tehing ei tee tööd bürokraatlikuks. See vabastab peamise koha: hoolikas tõlkimine, selge ühendusepidamine ja rahulik lahendus ülesannetele, mille pärast osalejad kokku said.
Korduvad küsimused
Mis on tõlkes peale koosolekuaja veel?
Sõltuvalt kokkuleppest võivad olla ka ettevalmistuste, materjalide ja terminite, tehnilise kontrolli, maantee ja ooteaja ning lühikese aja jooksul tehtud läbitöötamise ning pärast koosolekut. Kui oled teinud ettepaneku, et soovid kirjutada, siis loe parem ette ja kinnita, mis on sinu mahus ja mis on lisaülesandeks.
Kuidas mõista, kui kaua kulub suulise tõlke tegemiseks?
Ühtset valemit ei ole: kestus sõltub vormist, kõnetempost, osalejate arvust, keelte arvust, pausidest ja teemakeerulisusest. Tark on programmi kirjeldada ja kokku leppida aktiivsetes plokkides, tõlgi kättesaadavuses ja ajapikenduse eeskirjades.
Kas tõlkija vajab sõnaraamatut?
Selleks et hoida ühtsust, on vaja kasutada termineid, lühendeid ja sõnastiku nimesid. On tark eelnevalt otsustada, kes seda teeb, millised terminid on kohustuslikud ja kuidas on need omavahel kooskõlas. Lühikeseks igapäevaseks sõnastikukoosolekuks pole ehk vaja.
Kas me saame koosoleku salvestada ja dešifreerida?
See on üks konkreetne asi, mida oleks hea enne koosolekut organiseerijaga arutada. Kirjutamine ja lahtikrüptimine võivad mõjutada osalejate konfidentsiaalsuse ja nõusoleku reegleid; kontrolli, kes teeb märkmeid, kus neid hoitakse ja kellele see on kättesaadav. Kui soovid lahtikrüptimist, siis pead seda eraldi ülesandeks nimetama.
Mida teha, kui koosolek venib?
Lepi varakult kokku, kuidas lisaaeg on teada ja kes on otsuse eest vastutav. Kui koosolek venib, oleks parem, kui tõlkija saaks uue arvu kirja teel, mitte ei eeldaks, et see on lõputu.
Kas on vaja vandetõlkit või erisugune tõlkijat?
See sõltub võõrustaja protseduurist ja nõuetest; universaalsest reeglist puudub. Kontrolli organisatsioonilt või organiseerijalt, kas teatud staatusega tõlkijat on vaja, milliseid dokumente ta peab esitama ja kas on vaja konfidentsiaalsust nõuda. Kontrolli asjakohaseid nõudeid ametlikust allikast.
Kuidas hinnata suulise tõlke kvaliteeti?
Parem on järgida kriteeriumisid, mis on eelnevalt kokku lepitud: võtmesõnade ja nimede üleandmine, mõttetaju, kommunikatsiooni mõistmine, vormindus ja organisatsioonilised kokkulepped. Ka subjektiivne mulje on tähtis, kuid see on kasulik, kui seda tuleb eraldada tehnika — ja organiseerimisteguritest.
Vaata kataloogi: Suuline tõlge