Sisu juurde
← Tagasi blogisse

Abi pärast haiglast lahkumist: kuidas valida spetsialist ja ootused läbi arutada

Õpe, pere ja lemmikloomad

Haigla väljakirjutamine ei ole finišijoon, vaid punkt, kus lõpeb üks etapp ja algab teine. Inimene võib vajada abi ravi, kodu ja liikumisega ning tema lähedased võivad mõista, kes ja mida ta teeb. Toetus pärast väljakirjutamist on nimekiri kokkuleppetest ja teenustest, mis aitavad taastada ilma improviseerimise ja liigse stressita.

Seejärel on praktilisi küsimusi: kuidas saada abi, kuidas hinnata tegelikku suurust, kuidas valida spetsialisti ja kuidas eelnevalt kokku leppida. Eesti tervise — ja sotsiaaldetailid sõltuvad olukorrast ja piirkonnast, mistõttu tuleb osa küsimusi esitada arstile, oma kohalikule juhtimisele või Tervisekassale – riigi allikatele –, mis on siin tähtsamad kui mistahes üldised internetiabinõuanded.

Toetus väljakirjutamisel: mis ja millised vormingud on

Haiglast väljumine ei lähe tihti ühe isiku kätte. Tavaliselt on see mitu kihti, ja kui me neid ei jaga, siis on kogu pinge lähima sugulase peal, kes alati ei suuda ja alati ei suuda kõike korraga teha.

  • Meditsiiniline osa — Arsti ametisse määramist, järelvalvet, määratud protseduure. Konkreetsete nimekirja määrab alati väljakirjutamine ja ülesanded, mitte aga üldmõiste, et keegi peab head hooldust silmas.
  • Kodumaa — Ostu, toiduvalmistamise, koristamise, pesu, hügieeni ja riietega.
  • Liikumine ja taastamine aitab kõndimisel, aitab liikumise ja koduste oskuste juurde tagasi tulla.
  • Hoolitsemine — kui isik ei saa jääda üksinda või kui laps vajab abi väljakirjutamise järel.
  • Koordineerimine — aja broneerimine, küsimused dokumentides, side arstiga, häired ravimite kohta.
  • Emotsionaalne tugi — Vestlused, jalutuskäigu saatjad, abi, et taastada normaalne rütm.

Vormingud on erinevad. Keegi tuleb koju, võtab vastu keskuse või kontori, osa asju lahendatakse eemalt. Sinu puhul on võimalik teha kindlaks, milline on inimese, piirkonna ja teenuste olukord, kui sinu puhul ei saa seda artiklit koostada ilma et keegi seda kontrolliks.

Vorming Kes osalevad tavapäraselt Milliseid ülesandeid suletakse Mida eelnevalt ette öelda
Koduhooldus Kasvav terviseõde või hooldusabi Teatud protseduurid, hügieeni, tervisekontroll. Millised manipulatsioonid kuuluvad ja millised mitte; kuidas kokkulepped sõlmitakse;
Abi argieluks Koduabiline, sugulased, naabrid Ostukaubad, toit, koristamine, pisiasjad. Ülesannete nimekiri, sagedus, vastutuspiirid
Taastamine ja tegevus Taastusravispetsialist, instruktor, kõneterapeut Liikuvus, kõne, koduoskused Kas arsti ametissemääramine on vajalik, kui palju edu hinnatakse
Hoolitseja ja hooldaja Abistaja, lapsehoidja, sugulased. Turvalisus, jalutuskäik, lapse või vanema inimese eest hoolitsemine Kellele helistada, mida teha vabas olukorras
Koordineerimine Keegi, kes on lähedane või abimees. Aja broneerimine, dokumendid, side Otsuste langetaja ja info talletaja

Eraldi küsimus on see, kuidas neid teenuseid ametlikult kasutatakse. Eestis vastutab sotsiaalteenuste eest kohalik haldus, tervishoiu ja kulude eest Tervisekassa. Loetlemine, tingimused ja järjekord on erinevad, nii et sa pead need täpsustama oma juhtimises ja ametlikus Tervisekassa veebilehel, mitte ümberjutustamises.

Kuidas mõista, kui palju abi on vaja

Kõige suurem viga on see, et me võtame appihüüdeid kui igaks juhuks, või siis otsustame, et me saame hakkama ja siis avastame, et me ei saa hakkama. On palju parem esitada kolm küsimust: mida inimene veel ei saa teha, mida ta suudab, kuid ta on kindlustatud ja mis jääb tema vastutusele.

Näiteks kui inimene on pärast ravi kodus, liigub ta ise, kuid ei lähe välja ega tee süüa. Siis pole mõtet 24/7 kohal olla. Piisavalt regulaarseid poeskäimisi ja toiduvalmistamist ning helistamise kohta nõutud kokkuleppeid. Kui aga on oht, et inimene satub vannituppa või satub segadusse ravimitega, siis on prioriteet hoopis teistsugune: kõigepealt turvalisus ja seejärel ülesanne, siis on.

Enne väljakirjutamist arsti juures

Räägi arstiga enne väljakirjutamist, mitte pärast. Tasub küsida, milliseid ülesandeid tuleb teha kodus ja kes võivad neid täita, milliseid piiranguid on vaja lähiajal täita, milliseid muudatusi on vaja teha, kuhu pöörduda, kas rehabilitatsiooni või spetsialistiga tegelemist, kas on vaja jääda siia ja jääda tema juurde. Kui soovid saada kirjalikke selgitusi, küsi, kelle käest abi otsida.

Ilma et kodus oleks vaja täpsustamata asju parandada, nagu näiteks enese- või liikumisharjumuste parandamine. Kui ülesanne on ebaselge, oleks parem küsida arstilt või perearstilt (perearst), kes tavaliselt saab esimese koha, kust sisse pääseb, kuid see on just tema käes.

Kuidas hinnata kodu turvalisust ja kodu turvalisust

Kui sa kõnnid mööda korterit ja vaatad seda läbi silmade, siis on sul raske liikuda. Lärm, libe põrand, halb valgus koridorides, kõrged riiulid, trepid ja kitsas vahekäik mööbli vahel on muutunud igapäevaseks takistuseks. Kontrolli eraldi telefoni või kõnenuppu, ravimeid, toiduvarusid, võtmeid, mis töötavad külmikus.

On hea, kui sa pead eilse stsenaariumi kokku leppima, et kui olukord on halb, siis helistatakse esimesena. See pole paranoia, vaid viis, kuidas paanikas mitte probleeme lahendada.

Kuidas valida asjatundjaid: kriteeriumid, mitte instinktid

Spetsialistide valik ei ole mitte parima otsingud, vaid ülesannete, oskuste ja suhtlemisviisi kokkulangevus. Üks inimene saab hästi hakkama oma kodus ja jutuajamisega, kuid ei tee meditsiinilisi protseduure; teine oskab töötada haiguse tagajärgedega, kuid pole valmis majapidamist tegema. Neid rolle saab ühte isikusse segada vaid siis, kui ta on valmis.

Kutsekvalifikatsioon ja piirid

Kõigepealt tuleks jagada arstiabi ja koduabi. See on erinev ülesanne ja mitte igal abilisel pole õigust teatud protseduuride tegemiseks. Küsi otse: millised ülesanded on spetsialistil oma ja millest ta keeldub ning miks.

Teiseks, see on kvalifikatsiooni kinnitus. Eesti meditsiini ja registrite regulatsioonid on reguleeritud, nii et parem on kontrollida andmeid ametlike allikate ja ametiühingute, mitte kuulutuste järgi. Kui osutad teenuse organisatsioonile, siis selgita, kes täpselt kohale tuleb ja kuidas seda kvalifikatsiooni kontrollida, on normaalne küsimus, mitte aga umbusaldus.

Esimene küsimus:

Hea tutvumine võtab aega, kuid pool tulevastest konfliktidest on möödas. Küsi, mis täpselt on töö ja mis mitte; milline näeb välja tavaline päev või külastus; mis juhtub siis, kui spetsialist jääb haigeks või jääb hiljaks; mis keeles on mugav suhelda ja kas ta on valmis rääkima otse, mitte ainult sugulastega; kuidas ta reageerib, kui temalt küsitakse midagi, mida ei ole kokku lepitud.

On kasulik küsida tähelepanekute kohta: „Mida sa teed, kui märkad, et su olukord muutub? ”, vastab: „Kui sa märkad, et inimene mõistab oma rolli piire ja kas ta on valmis andma oma otsuste tegemisel endast liiga palju teada, vaid andma teada neile, kes seda teevad.

Kui väikelaste pere vajab abi, näiteks kui vanem ravist taastub, on samad põhimõtted nagu eelnevalt kokku lepitud ülesanded, ajakava ja reeglid. Sama loogikat on põhjalikult uuritud. Lapsehoidjad: kuidas valida spetsialist ja arutada ooteaega— Jah. Kui oled väljakirjutanud väljakirjutatud kõne tagasi võtnud, on hea eelnevalt teada, kuidas selline spetsialist üldse välja näeb: Kõneterapeudid: kuidas valida spetsialisti ja mida täpsustada enne salvestamist.

Kuidas enne ootamist arutada

Enamik kodurahu konflikte ei teki mitte kurja kavatsuse pärast, vaid hoopis sõna „abi ” ja„ valvamise ” tõttu. Üks arvab, et abi on supi tegemine, teine aga, et see on koristamine ja arsti kutsumine. Seepärast on parem rääkida ja salvestada, kuni midagi põleb.

  1. Ülesannete nimekiri. Jagunege: kohustuslik, soovitav ja ebaoluline. Nimekiri peab olema lühike ja konkreetne, muidu muutub nimekiri sooviks.
  2. Ajakava. Päevad, aeg, külastusaeg, mida teha hilinedes. See on vaba nädalavahetus ja pühad.
  3. Kes on boss? Üks inimene, kes teeb otsuseid ja kellele helistatakse esimesena. Mitte kõik sugulased jututoas.
  4. Erakorralised olukorrad. Mida teha, kui inimene jääb haigeks, kui ta kukub, kui ta ust ei ava? Kellele helistada, kellele helistada, kus on dokumendid ja ravimite nimekiri.
  5. Keel ja suhtlemisviis. Mis keeles rääkida, kas naljad on lubatud, kuidas neid kohelda, kui lähedale need võivad minna?
  6. Tagasiside. Kuidas ja millal kommentaaride kohta midagi öeldakse: kohe nädala lõpus, kirjalikult. Kes iganes seda ette võtab, on kas inimene või tema sugulane.
  7. Privaatsuse piirid. Kes teab midagi inimese seisundist, kellele saab infot edasi anda, et me ei tohi väljaspool perekonda rääkida. See on austuse küsimus ja ta peaks seda valjult ütlema.
  8. Muutus ja väljapääs. Kuidas lepingus muudatusi tehakse, kui palju on vaja hoiatada, et külastus ei tuleks enam tagasi või et töö oleks tehtud või et see toimuks muudatuste korral.

Hea võte on rääkida inimesega, kes vajab abi, mitte ainult täiskasvanud sugulaste vahel. Ta võib soovida midagi muud, näiteks vähem abi, kuid mitte koputamata tuppa sisenemist. Selliseid üksikasju ei arutata vaikimisi.

Lepi kokku ka selle koha suhtes, kus sa oled: kas pärast esimest nädalat või pärast järgmist arsti juures käimist. Väljakirjutamise päeval koostatud plaan nõuab peaaegu alati parandust.

Institutsioon, maksed ja kvaliteedikontroll

Raha on osa, millest on piinlik rääkida, ja see on kõige sagedamini arusaamatuste allikas. Küsi eelnevalt, mis on selle hinnaks, mida lisatöö tähendab, nagu aeg reisi ajal ette näeb, mis juhtub, kui külastus katkestatakse. Täpne summa ja tingimused sõltuvad esitaja omast, seega tuleb need saada otse temalt kirja teel, mitte aga üldartiklites.

Kui osutad teenuse organisatsioonile, siis kontrolli, et sinu tööülesanded oleksid dokumenteeritud: sidepidamise eest vastutav ülesanne, tunnid. Kirjalik kokkulepete kirjapanek ei ole kohtu jaoks kasulik, vaid mälu jaoks. Kahe nädala pärast mäletavad mõlemad pooled erinevaid asju.

Osa Eestist saab katta reeglitega, mis on seotud olukorra ja muutustega. Kontrolli seda Tervisekassast ja kohalikust juhtimisest – kas universaalset vastust või mitte – ning veebitõotust ei asendata.

Kvaliteet ei vaja keerukaid süsteeme. See on lühike päevik: mida tehti, kuidas inimesed end tundsid ja mis tekitas raskusi. Raamatud aitavad ka arstiga rääkimisel ja spetsialistiga rääkides, „mul on tunne, et midagi on valesti ”, ilmub välja eristiil.

Ja viimane asi: mõtle plaan B eelnevalt läbi. Haigus või puhkused, sugulase lahkumine, hooajalised probleemid, kõik see rikub mustri, kui see püsib ühe inimese peal. Isegi lihtne «kui midagi juhtub», vähendab see kõigi osalejate ärevust.

Kust alustada?

Kui oled arstiga rääkinud, siis kontrolli, kas ta on määratud, piiranguid, halvenemist ja tegevusi. Seejärel hinda maja turvalisuse seisukohast ja koosta lühike nimekiri ülesannetest, mida inimene ise täita ei suuda. Seejärel otsusta, kes ja millises vormingus aidata saab.

Kas on võimalik saada abi sugulastelt ilma spetsialistita?

Vahel küll, kui ülesanne on tugev ja lähedased on valmis regulaarseks koormuseks. Tasub ausalt hinnata, kas haiguse korral on piisavalt aega ja energiat, kes on haige ja kas on ülesandeid, mida sugulane ei saa või ei saa teha. Kui üks vastus tekitab kahtlusi, on tark vähemalt osaliselt abist rääkida.

Kuidas sa tead, et see on õige?

Vaadake kolme asja kokkulangevust: kontrolltöö oma ülesannete, ühendusepidamise ja piiride üle. Kui inimene ütleb otse, et ta kuulub oma töösse ja mis mitte, esitab ta konkreetseid küsimusi ning ei luba midagi enamat, on see hea märk. Ettevaatlikkus peaks olema kõrvalekalle, mis tähendab, et pole mingit vastust kvalifikatsiooni küsimusele.

Mida teha, kui ootused ei klapi?

Kõigepealt on rahulik vestlus konkreetsete punktide järgi: mis ei ole kokkuleppega kooskõlas ja kuidas seda parandada. Järgi ülesandeid ja ajakava, mitte aga üldmuljet. Kui olukord on seotud meditsiini või turvalisusega, ära lükka seda edasi: aruta arstiga olukorda ja vaheta esitaja vajaduse korral.

Kas on vaja kirjalikku lepingut?

Kokkuleppe vorming sõltub sellest, kas abi on eraisik või organisatsioon. Igal juhul on kasulik kirjalik ülesannete, tundide ja kordade kirjalik tuvastamine, kuid konkreetsed nõuded ja dokumendi vormid tuleks esitada esitajale endale ja kui asi puudutab ettevõtte töötingimusi, siis selle tingimused on järgmised. Kõigi situatsioonide universaalne reegel puudub.

Kas Tervisekassa kulud katavad isejuhtivad kulud?

Kõik sõltub inimese seisundist, teenusest ja kehtivatest reeglitest. Kontrolli seda Tervisekassast ja kohalikust juhtimisest, eelistatavalt enne, kui oled tasunud kooskõlastatud tehinguid. Ametlik nõustamine on usaldusväärsem kui ükski teine teema artiklitest ja foorumitest.

Kui tihti me vaatame ümber selle toetuse plaani?

Keskendu olukorra muutmisele ja arsti tagasisidet. Vahetegemisvõime on see, kui me oleme pärast esimest päeva taas vestluses osalenud, siis pärast järjekordset võtet või siis märkimisväärset muutust oma tervises. Kui abi ei ole enam võimalik, tuleb plaani muuta, mitte välja kannatada.