Sisu juurde
← Tagasi blogisse

Vahendusmenetlus: mida töömahu, tähtaegade ja tulemuse kohta kokku leppida

Äri, dokumendid ja kinnisvara

Meditsiin on osapoolte läbirääkimised neutraalse vahemehega. Kohver aitab sul oma huvisid selgitada, kuulata ja kontrollida, kas otsus on tehtud, kuid ei tee otsust teiste kasuks ega asenda õigusabibürood. See, kui palju kasu toob protseduur, sõltub suuresti sellest, kui palju on enne koosoleku algust kokku lepitud kolm asja: vaidluste, kuupäevade ja tulemuste arv.

Eestis võib kord sõltuda vaidlusest, vahendusmeetodite valikust ja sellest, kas tegemist on kohtu või organisatsiooniga. Enne kui alustame, kontrolli, kas asjatundlikud reeglid on vajalikud ametiasutuselt, kohtult või profileeritud juristilt, eriti kui tegemist on pere, töö, tarbija või äriasjadega.

Allpool on praktilisi küsimusi, mis võivad aidata meil arutada, mida me peaksime tegema, mida me peame tegema, et mitte segi ajada läbirääkimisi tegeliku tulemusega.

Mediteerimine. Mida see annab ja mida ei tõota

Vahendus ei ole mitte selles, kes on õigus, vaid selles, et nad aitavad osapooltel leida lahendust, mida nad on valmis tegema. Seega ei räägita üksnes minevikust, vaid ka tulevikust, mis on järgmine samm, mis on õige aeg, millal ja kuidas seda kontrollida. Selle protsessi läbirääkija juhib protsessi: jälgib, kuidas asju korda seada, annab tagasi pooli ja määrab kindlaks vahekokkulepped.

See võib anda osapooletele selgema pildi, vähendada emotsionaalset müra ja luua aluse dokumendile, mida nad ise peavad teostatavaks. Ta ei luba, et konflikt kaob, et teine pool tunnistab oma eksimust või et leping tuleb tingimata. See ei tohi olla kindel, et see on võimalik, sest tulemus sõltub sinu valmisolekust ja asjaoludest.

Arutage eelnevalt läbi, kas on olemas neutraalset ja vahemehe rolli piirajat. Kas ta on iga asja jaoks sõltumatu abi, erialase või kellegi teise ekspert? Kas ta hindab seda, milline on selle tulemus? Kas ta oskab pakkuda võimalusi? Neile küsimustele tasub vastata enne esimest kohtumist, et mitte lasta end vormida.

Kui osapooli räägitakse eri keeltes, on eraldi töökeel, tõlge ja tõlgete staatus. Eestis on see eriti praktiline küsimus: mis keeles koosolekuid peetakse, kes on tõlkekomitee ja milline on dokumendi põhiversioon? Keeleversioonide õiguslikud tagajärjed tuleks eraldi kontrollida, kui dokumendil on õiguslik tähendus.

Pindala: milline vaidlusküsimus ja millised küsimused protseduuris tekivad

Üks riskidest on see, et sa tuled ja räägid kõigest. Iga kord, kui me kohtume, lisatakse uued episoodid, vanad solvangud lähevad tagasi vestlusse ja tulemus läheb laiali. Lisaks teemale on protseduuride hulk ka nimekiri küsimustest, mida pooled on valmis arutama. Mida täpsem on piir, seda lihtsam on aru saada, millal tulemus saavutatakse ja millal vestlus läbi sai.

Vaidluspiirid ja osalejad

Esita vaidlusteema ühes või kahes lauses ja vaata, kas kõik osalejad mõistavad seda sama moodi. Näiteks on raha jagamist puudutavaid küsimusi eri põhjustel, isegi kui need on tekkinud samas kodus. Kui segada need ühte hunnikusse, siis võib üks pool nõustuda ühe asjaga ja teine on lahti.

Määra osalejad eraldi: kes otsustavad, kes on kohal, kes on kohal, kes nõustavad või kes teevad vaid dokumente. Kui esindajal pole õigust tingimusi kokku leppida, siis on parem kohe ära märkida. Vastasel juhul võib koosolek lõppeda viisaka „ma pean selle asja üle järele mõtlema ” ja tähtajad võivad ilma põhjuseta edasi minna.

Enne kui alustate, sea maht punktidesse:

  • milliseid nõudeid ja huvisid arutatakse
  • mis küsimused jäävad tahtlikult selle protseduuri raamidest välja
  • kes osalevad isiklikult ja kes on esindaja kaudu;
  • mis dokumendid ja kirjavahetused on asjakohased;
  • kas tõlget on vaja ja mis keeles dokumente tehakse;
  • Ma ei tea, mida uute küsimustega teha, kui need peaks välja ilmuma.

Kirjalik piirde kindlakstegemine pole bürokraatia, vaid hoopis kaitse ronimise eest. See on lühike nimekiri: arutame, et me ei aruta, milliseid materjale me kasutame. Kui tekib mõni uus küsimus, siis otsustatakse, kas see tuleb sisse või välja lülitada. See aitab vältida seda, et me ei muudaks vahendustööd lõputuks koguduseks.

Teine orientatsioonipunkt on selle reaalsus. Kui küsimusi on liiga palju, võib töö olla osalisteks, näiteks näiteks põhimõtete, siis konkreetsete summade või tegude kokkuleppimine. Kuid ära nimeta seda võidu etapiks. Esimese etapi tulemuseks peab olema selge dokument, mitte üldine tunne, et see on lihtsam.

Ajavahemikud: kalender, etapid ja kontrollpunktid

Vahekord võib olla paindlik, kuid paindlikkus ei ole sama mis püsivus. Tähtaeg ei ole surveks, vaid selleks, et osapooled saaksid aru, kui palju paus maksab. Kui kalendrit ei ole kokku lepitud, on vestlus edasi lükatud ja sellega on võimalik teha varem tehtud otsuseid.

Aruta lisaks esimesele kokkusaamisele ka dokumentide vahetamise aega, aega mõlema poole vahel kokkuleppimiseks ja lõpppunkti, mille järel tuleb kokku leppida. On kasulik eelnevalt otsustada, mida viivituseks peetakse ja kuidas seda esitada: lühike teade, uus kuupäev või omaette kohtumine. See vähendab riski, et me mõlemad riskime.

Mis on algus ja lõpp

Algus ei pruugi olla esimene kord. Vahel algab protseduur kirjaliku reeglile vastavate reeglitega, küsimuste vahetamisega või vahemehe määramisega. Ka see ei tähenda alati lepingu allkirjastamist. See võib olla erimeelsuste protokoll, kooskõlaliste punktide nimekiri, otsus lõpetada arutelu või järgmise sammu plaan. Mida selgemalt sa neid punkte defineerid, seda vähem sa tunned, et sa ei ole lõpetanud.

Kalender, mis aitab mitte ringi liikuda, võib välja näha selline:

  1. Esimese kohtumise kuupäev ja kestus
  2. vahetatud dokumentide ja teisiti tehtud andmete vahel enne kohtumist
  3. ajavahemik: mis on juba kokku lepitud, ei ole
  4. lõppkohtumine või lausete vahetamine
  5. pikendamise reegel: kes ja millise kujuga nõuab lisaaega.

Kui üks pool on kinni jäänud, võib vahendaja aidata vestluse tagasi kalendrisse viia, kuid ta ei tohiks muuta oma osapoolte distsipliini. Operatsiooni kohta saab määrata, mis juhtub, kui tähtaeg on hiline, näiteks, kuidas anda lühiajalist selgitust ja uut kuupäeva. Lugematuse konkreetsed tagajärjed on parem kontrollida reeglite järgi, mitte aga otsustada, mida teha.

Mitmele osalejale on kasulik määrata üks sidekanal ja üks dokumentide ülekandmise eest vastutav kanal. Nii et see on vähem riskantne, et üks pool peab seda kooskõlaliseks, teine ei näinud sõnumeid. Kui pooli on eri linnades, vali eelnevalt välja oma kohtumis -, video — või videovorming. Ka tehnilised probleemid tuleks kalendrisse lisada.

Tulemus: mis peaks väljumisel juhtuma

„ Oleme kokku leppinud ” on liiga lai sõna. Tulemust tuleks paremini kirjeldada kui kontrollitud tulemust: dokumenti, kirjete nimekirja, tegevusplaani või fikseeritud asukohta. Pärast protseduuri lõppu on selge, mida täpselt teha ja mida teha.

Tulemused võivad olla erinevad: täielik kokkulepe kõikides küsimustes, osaline kokkulepe avatud punktidega, erimeelsuste protokoll, advokaatide nimekiri või järgmise kohtumise plaan. Vali üks põhivorming ja aruta, mida sa peaksid piisavalt tegema. Kui keegi pooli ootab, võib ta minna läbikukkumise tundega, kuigi teine peab seda kasulikuks.

Esita eelnevalt kriteeriumid. Näiteks: kõigil punktidel on vastutus, tähtaeg ja selge toiming; dokumendis ei ole väljendit «poolte» ilma kontrollimiskriteeriumita; eraldi on toodud, et need on jäänud vastuoluliseks. See ei garanteeri, et see täide läheb, vaid vähendab riski, et see lõpeb liiga hästi.

Tähtis on: Meditiivlepingu õiguslikud tagajärjed sõltuvad lepingu reeglite ja vormide vahelisest vaidlusest. Ära arva, et iga signatuur on automaatselt sama, mis kohtuotsus. Kui asi on ametlik, kontrolli juristi või kutsealase ametkonna vormi ja mõju.

Kujutle olukorda, kus pooled vaidlevad kulude ja tööaja üle. Täielik leping võib sisaldada mõlemat küsimust, kuid kui rahaasjades kokku ei lepitud, võib tulemuseks olla kokkulepitud aja ja rahaasjade eriarv. See on ausam kui kirjutada alla üldtekstile, milles kumbki pool näeb oma osa.

Veel üks kriteerium on täielik. Kontrolli, et sul on lõpuks olemas vastused küsimustele kes, mis, millal ja kuidas kontrollida. Kui dokument ütleb, et vaid lisavastutus on vajalik, ei ole tegemist tulemusega, vaid küsimuse esitamisega. Mõnikord on see vale, kuid sel peab olema tähtaeg ja vastutus.

Ja eraldi konfidentsiaalsusest. Arutage eelnevalt, millised küljed on suletud, kes neid näeb ja kuidas neid hoitakse. Õiguslik konfidentsiaalsus võib sõltuda protseduuri reeglitest ja vaidlusvormist, seega ei tohiks me tugineda üldisele oletusele. Kui sul on mingi tundlik küsimus, siis küsi asjatundlikult allikalt, millised kohustused ja erandid on rakendatud.

Kuidas kokkuleppeid kirja panna ja tulemus saavutada

Operatsioonileping ei pea olema keeruline. Aga see peab olema piisavalt täpne, et pooled saaksid nädala pärast tagasi tulla ja välja uurida, mis on otsustatud. On kasulik jagada kahte dokumenti: üks, kuidas sa arutled, teine, milleni see vaidlus viis. Neid ei tohiks segada, sest reeglid ja lõpptingimused on erinevad.

Punkt Mida salvestada Kontrollimisküsimus
Efektid Vaidlusi ja küsimusi, mida arutatakse Kas sa mõistad, et see on raamidest väljas?
Kaasautorid Kes langetavad otsuseid, kes nõustavad, kes jälgivad Kas kohalviibijatel on ka võimu?
Dokumendid Materjali nimekiri, vahetusjärjekord, keel Mida peetakse ajakohaseks versiooniks?
Koosolekud Vorming, kuupäevad, kestus, ühenduskanal Kuidas koosolek edasi lükkub?
Ajavahemik Etapid, vahepunktid, tähtaeg Mis juhtub, kui hilined?
Tulemus Leping, erimeelsus või plaan Kuidas teha kindlaks, mis on tulemus?
Tasumine ja tühistamine Arvutamise ja katkestamise järjekord Kus see on kirjas?

Kirjalik ülestähendus aitab sul läbi uurida punktid:

  1. kes osalevad protseduuris ja kes võivad teha otsuseid
  2. mis küsimused on maht ja millised välja arvatud
  3. mis dokumendid ja pool annavad üksteisele teada
  4. mis kuupäevad ja kontrolli punktid on kokku lepitud
  5. mis on tulemus ja millisesse vormi see võetakse;
  6. kuidas pooled omavahel suhtlevad;
  7. kuidas otsustatakse, kas maksta, tühistada ja ümber kanda, kui see on rakendatud.

Ära sega kahte dokumenti: protseduuri ja lõpplepingu reegleid. Esimene on märgitud piirded ja kalender, teine on kokkulepe. Kui tulemus pole veel valmis, oleks aus teha vahepealne dokument, mis on kooskõlastatud, mis mitte, millised on järgmised sammud. See dokument ei näita täielikku leppimist, kuid aitab seda juba tehtud.

Soovitus: Palun formuleerige tulemus nii, et seda saaks ilma oletuseta kontrollida. Selle asemel et teha remonditöid, tuleks välja arvestada, mis tööaeg, mis on tööaeg ja millise kriteeriumi järgi töö on lõpetatud. Põhimõtet „määrad ja kriteeriumid» on näha ka argitoimetustes, näiteks juhul kui tegemist on töö ja töö vahelise töö tegemisega. remonditeenus.

Kui dokumenti kasutatakse kohtus, juristil või organisatsioonil, siis selgita eelnevalt, millist vormi ja millised on selle tagajärjed. Asi pole mitte usaldamatuses vahendajasse, vaid etteaimamatuses. Parem on kulutada aega enne allkirjastamist, kui teha kindlaks, et tähtis punkt on liiga üldine.

Korduvad küsimused

Kas vahendustamine on kohustuslik?

Ühised koordinaadid aitavad meil läbi rääkida. Kuid konkreetses olukorras võivad reeglid erineda, eriti kui on tegemist juba kohtuga või on ette nähtud eraldi protseduur. Kontrolli, kas kompetentne amet või jurist on kehtiv, enne kui võtad osavõtu kohustuslikuks või võimatuks.

Mitu kohtumist on vaja?

— Ei ole. Koosolekute arv sõltub küsimuste, proportsioonide, dokumentide keerukuse ja läbirääkimiste arvust. Selle asemel et eelnevalt kokku leppida, oleks kasulik kokku leppida mitte õige arv kohtumispunkte, vaid kontroll — ja tähtajalised punktid, kus osapooltel on vahekokkuvõtted.

Mille poolest on küüs advokaadi omast erinev?

Kohver juhib läbirääkimisi ja aitab pooltel otsuseid koostada, kuid ei pea andma juriidilist hinnangut ega esinda üht poolt. Jurist nõustab õigusküsimustes ja kaitseb kliendi huvi. Kui asi puudutab õiguslikku hindamist, siis oleks tark see eraldi saada ja eelnevalt arutada, kuidas see protseduuriga sobib.

Kas võib tulla koos juristi või esindajaga?

See on hea mõte enne kohtumist kokku leppida. Kontrolli, kas jurist, tõlkija või esindaja võib tulla, kuidas nad vestlusse kuuluvad ja kes allkirjastavad dokumente. Kui esindajal pole õigust otsuseid langetada, on parem seda kohe teha, et ta ei hakkaks vale mulje jätma, et ta on valmis läbirääkimisi pidama.

Mida teha, kui üks pool ei taha kokkuleppeid teha?

Vahendustasu nõuab vähemalt minimaalset valmisolekut arutada küsimusi. Kui pool on keeldunud, võib ta teha kindlaks põhjused, pakkuda välja mõne teise vormingu või piirduda vaid erinevuste fikseerimisega. Läbirääkimisele sundimine ei tee seda eriti stabiilseks; sellises olukorras on palju parem mõista, milliseid alternatiivseid lahendusi on võimalik kasutada.

Kuidas mõista, mis on tulemus?

Kui on olemas tulemus, siis on olemas kooskõlastatud dokument, mis sisaldab kooskõlalisi punkte, reegleid või ka ettevõtmisi vastutusrikaste ja tähtajalistega. Kui pärast koosolekut jääb alles ainult üldine vestlustunne, siis pole tulemusi. Võta kokku need kriteeriumid, mis sa enne protseduuri kokku leppisid.

Mis siis, kui kokkulepe ei lähe täide?

Selle tagajärjed sõltuvad dokumendi vormist, vaidluse liigist ja kehtivatest reeglitest. Pole mõtet arvata, et kõik kokkulepped tagaksid automaatselt teostamise. Kui sul on mingi oluline küsimus, küsi juristilt või kompetentselt ametkonnalt, millised kaitsemeetmed on kättesaadavad ja kuidas dokumenti õigesti teostada.

Kas on vaja tõlkida, kui pooltel on eri keel?

Tõlke üle arutletakse eelnevalt: mis keeles koosolekuid peetakse, kes tõlgivad, milliseid dokumente tõlgitakse ja millist versiooni peetakse tööliseks. Kui dokument on seaduslik, kontrolli, et sul oleks olemas keele nõuded ja tõlge. See aitab vältida vaidlusi selle üle, mis on omavahel kooskõlas.